Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Teevi E

By Teevi
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    100 miljonit aastat tagasi põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga (Theia), mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Stromatoliidid
    3500 BCE

    Stromatoliidid

    Stromatoliidid hakkasid arenema. Need on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes on säilinud ka bakterifossiile. Praegu võib kohata näiteks Austraalias.
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Esimesed mitmerakulised organismid Maal tekkisid 2,1 mld aastat tagasi.
  • Vanim eukarüood
    1900 BCE

    Vanim eukarüood

    Vanim eurkarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist (1,9mld).
  • Ediarca elustik
    560 BCE

    Ediarca elustik

    560 mln a vanused fossiilid proterosoikumi lõpust (nn Ediarca elustik).
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeva loomahõimkondadest. Väga kiire evolutsioon- kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel kujunes mineraalne toes (koda tigudel;karpidel, tugev välisskelett trilobiitidel) Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Paleosoikum
    542 BCE

    Paleosoikum

    Vanaaegkond. Jaguneb kuueks: Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm.
  • Period: 542 BCE to 1 CE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

    Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi, kui toimus Kambriumi plahvatus. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõuata kalade hulka. Nüüdseks on enamik lõualuuta kalu väljasurnud, kuid säilinud silmulised võivad pärineda muistsetest lõualuuta kaladest.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kliima jahenes. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ning muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Esimesed maismaataimed
    470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesines kiiresti. Peamiselt tekkisid mittevaskulaarsed taimed, milleks olid maksavõsud ja samblad, millel ei olnud juuri.
  • Odasaba
    445 BCE

    Odasaba

    Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, need kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik,- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes elasid paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal. Ajastu alguses oli taimestik hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed.
  • Esimesed metsad
    390 BCE

    Esimesed metsad

    Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
  • Esimesed kahepaiksed
    370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed- selgroogsed. kes olid võimelised maismaal hakkama saama.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Anthropleura
    315 BCE

    Anthropleura

    Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m (rekonstruktsioon).
  • Esimesed roomajad
    310 BCE

    Esimesed roomajad

    Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95 protsenti kõigist Maad asutanud liikidest.
  • Edaphosaurus
    290 BCE

    Edaphosaurus

    Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune roomaja, kes oli üks varaseim taimtoiduline roomaja maailmas.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Dinosauruste ilmumine
    225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Tekkisid esimesed dinosaurused, kelle seas oli nii herbivoore (taimetoidulisi) kui ka karnivoore (lihatoidulisi).
  • Morganucodon
    205 BCE

    Morganucodon

    Oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas Triiase ajastul.
  • Imetajate ilmumine
    202 BCE

    Imetajate ilmumine

    Kõige esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad loomad. Tänapäeval elavad imetajad, sh ka meie, põlvneme ühest sugupuu harust, mis ellu jäi.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Ammoniidid
    185 BCE

    Ammoniidid

    Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused.
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

    Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ning millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile leitakse pidevalt.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimus väljasuremine, kus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Archefructus
    135 BCE

    Archefructus

    Oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi
  • Esimesed roomajad
    135 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad maailmas
  • Esimesed õistaimed
    130 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesena kujunesid õitega puud, siis rohttaimed.
  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

    Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmendajad.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, tänu millele kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Dinosauruste väljasuremine
    65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Hävis umbes 17 protsenti sugukondadest, 50 protsenti perekondadest ja 75 protsenti liikidest. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja.
  • Esimesed jänesed
    53 BCE

    Esimesed jänesed

    Arenesid välja esimesed jänesed.
  • Kasside teke
    30 BCE

    Kasside teke

    Tekkisid esimesed kassid.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ,laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmnesid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt.
  • Australopiteekus
    4 BCE

    Australopiteekus

    Australopiteekusel oli oluline osa inimese evolutsioonis. Perekond Homo on pärit Australopiteekusest
  • Mammutite väljasuremine
    2 BCE

    Mammutite väljasuremine

    kliimamuutuse tõttu välja surnud mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.
  • Homo Habilis
    2 BCE

    Homo Habilis

    Oma nime sai Homo Habilis fossiliidega leitud tööriistade järgi. Kui ta on tänapäeva inimese eellane, siis on ta vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahviinimeseks vaid inimeseks.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja mammutid ja paljud linnud (dodo jt). Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Homo Erectus
    2 BCE

    Homo Erectus

    Hominiin ehk inimlane, kes on praeguseks välja surnud. Kasutas primitiivseid tööriistu, Kasutas tuld juba miljon aastat tagasi. Oli ilmselt esimene inimlane, kes elas küttide ja korilaste ühiskonnas.
  • Homo Heidelbergensis
    1 BCE

    Homo Heidelbergensis

    Homo perekonna arhailiste inimeste väljasurnud liik või alamliik. Välis- ja keskkõrva morfoloogia näitab, et neil oli kuulmistundlikkus sarnane tänapäeva inimestega.
  • Homo Sapiens
    1 BCE

    Homo Sapiens

    Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens, kellele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine, artikuleeritud kõne ja arenenud mõistus.