-
Kestus 4.6mld - 4mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine. -
Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (fotosünteesivad tsüanobakterite elutegevus). Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
Kambriumi plahvatus e. peamiste organismide tüüpide ja loomhõimkondade teke. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine e. saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest. -
-
-
-
Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelestiku massilise väljasuremise. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Ajastu lõpul ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
Permi ajastul elanud kuni 4 meetri pikkune üks varasemaid suur taimtoiduline roomaja. -
Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult. -
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust). -
-
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel -
-
Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid. -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).