-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga, nimega Theia, ja tekkis Kuu.
-
Kestvus: 4400 mln kuni 4000 mln aastat tagasi
Algselt oli planeedil Maa nii kõrged temperatuurid, et kõik vesi oli atmosfääris ainult veeauruna.
Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse.
Elu sellistes tingimustes tekkida veel ei saanud. -
Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterifossiile.
-
Kestvus: 4000 mln kuni 3300 mln aastat tagasi
Gaaside eraldumine jätkub litosfääris. Veeaurupilvi on kõige rohkem atmosfääri alumises osas. Kemosünteetilised bakterid ilmuvad Maale 3,9–3,5 miljardit aastat tagasi. Elu hakkab atmosfääri muutma. -
-
Kestus. 3,8 mld kuni 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. Kõik elusorganismid Maal põlvnevad oma eellaste kaudu varajastest ainuraksetest.
Esimesed elusolendid planeedil Maa olid: bakterid ja arhed. -
Kestvus: 3300 mln aastat tagasi kuni tänapäev
Hapniku kogus atmosfääris kasvab 1%-lt 21%-le. Atmosfäär muutub elukõlblikuks. -
-
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline, s.t ilma skeletita, nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Elasid: 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi.
Nad olid perekonna homo esimene liik. Nad arenesid välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Lahknedes perekonnast Australopithecus.Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. -
Kestvus: 542 kuni 485 miljon aastat tagasi
Vanaaegkonda saab jagada kuueks eraldi grupiks. Esimene neist on kambrium. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Näiteks võib tuua, käsnad, ainuõõssed, ja kasvas planktiliste vetikate hulk.
Arvatakse, et väliskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Kestvus: 845 kuni 443 miljon aastat tagasi
Ilmusid esimesed maismaataimed. Toimus ka esimene jääaeg, mis põhjustas massilise mereelustiku väljasuremise. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. -
Kestvus: 443 kuni 419 miljon aastat tagasi
Tekkisid esimesed kalad ja maismaaloomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus: 419 kui 359 miljonit aastat tagasi
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri siffe. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
Kestvus: 359 kuni 300 miljon aastat tagasi
Juba 350 mln aastat tagasi tekkis Maale suurel hulgal kivisütt.
Maismaal elas ka rohkesti lühijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad. -
Kestvus: 300 kuni 250 miljon aastat tagasi
Vanaaegkonna lõpuks tekkis hiidmanner Pangea, mis oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. See ajastu lõppes 95% Maad asustanud liikide väljasuremisega. -
-
Kestvus: 250 kuni 200 miljon aasat tagasi
Ajastu oli alguses väga liigivaene ja väljasuremisest taastumine võttis ligi 10 miljon aastat. Tekkisid dinosaurused ja 200 mln aastat tagasi esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Eluiga: 230 mln kuni 65 mln aastat tagasi.
Nad eksisteerisid kokku lausa 165 mln aastat.
Kasutades fossiilseid tõendeid on paleontoloogid tuvastanud üle 500 erineva perekonna ja üle 1000 erineva liiki mitte-linnulisi dinosauruseid.
Kõik dinosaurused olid aktiivsed loomad, kellel oli suurenenud ainevahetus ja mitmekordne kohanemine sotsiaalse suhtlusega.
Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi.
Kõik dinosaurused munesid. -
Kestvus: 200 kuni 145 miljon aastat tagasi
Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus: 145 kuni 66 miljon aastat tagasi
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peatakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus: 66 kuni 23 miljon aastat tagasi
Kohe uusaegkonna alguses surid välja dinosaurused. Peale seda algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire areng.
Toimusid suured kliima muutused. Algselt oli soe ja niiske, hiljem jahe. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestvus: 23 kuni 2,5 miljon aastat tagasi
23 mln aastat tagasi sai mandrite geograafia, loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased.
2,5 mln aastat tagasi tekkisid inimahvid ja välja surid paljud imetajad ja linnud. -
Kestvus: 2,5 miljon aastat tagasi
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase homo sapiensi tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad, mammutid ja karvane ninasarvik, ja linnuliigid, dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
