-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkas kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Kuu.
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Elu tekkis arvatavasti 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stormatoliitide ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine
-
Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Esimesed mitmerakulised arenesid teadaolevalt vees
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ning limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli üldiselt soe, kuid selle lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa massilise väljasuremise.
-
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketele, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ning lubjavetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad (näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid sellel ajal tippkiskjad. Ka maismaal toimusid suured muutused. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Esimesed kahepaiksed olid selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ning sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.
-
-
Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest -
-
Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid -
Algul üsna liigivaene elustik, sest eelmise ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tagajärjel muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused arenesid teistest roomajadest. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, umbes 3-4,5 meetrit pikad, Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
-
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi
-
Tekkis rohkesti imetajaid, kahepaikseid ja roomajaid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Okeaanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad ning suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, aga arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremis põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust
-
-
-
Üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kuid seejärel hakkas kliima järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ning linnud. Aafrikas ilmusid ka varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Tekkisid esimesed inimeste eellased. -
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
