Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Martha-Liset EV

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Elu tekkis arvatavasti 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stormatoliitide ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Esimesed mitmerakulised arenesid teadaolevalt vees
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ning limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli üldiselt soe, kuid selle lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa massilise väljasuremise.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketele, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ning lubjavetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad (näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid sellel ajal tippkiskjad. Ka maismaal toimusid suured muutused. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed olid selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ning sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • Arthropleura
    325 BCE

    Arthropleura

    Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • Edaphosaurus
    298 BCE

    Edaphosaurus

    Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Algul üsna liigivaene elustik, sest eelmise ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tagajärjel muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • Dinosauruste ilmumine
    230 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Dinosaurused arenesid teistest roomajadest. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, umbes 3-4,5 meetrit pikad, Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
  • Morganucodon
    203 BCE

    Morganucodon

    Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Tekkis rohkesti imetajaid, kahepaikseid ja roomajaid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Okeaanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad ning suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, aga arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremis põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • Esimesed roomajad
    135 BCE

    Esimesed roomajad

  • Archefructus
    124 BCE

    Archefructus

    Üks esimesi teadaolevaid õistaimi.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kuid seejärel hakkas kliima järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ning linnud. Aafrikas ilmusid ka varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • Inimahvide teke
    3 BCE

    Inimahvide teke

    Tekkisid esimesed inimeste eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar