-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Tekkisid esimesed eluvormid. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada ainult vees. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, sest tekkinud olid fotosünteesivad tsüanobakterid. Perioodi mahtus mitu suurt jääaega. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline "Ediacara elustik", mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelestiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist– taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt käsijalgsed, okasnahksed jms... Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad nt rüükalad. Maismaal tekkisid ajastu lõpuks esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed–selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saamisega. -
-
Maismaad katsid juba võimsamad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel–mererannikute ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii suurel hulgal kivisütt pole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukate tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiigel Panthalassa ookean. Hiidmandri sisemaa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistel tingimustel elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Algul oli elustik üsna kesine ja liigivaene, kuna peale suurt väljasuremist kulus taastumiseks ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavad välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid nt lihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenes uusi imetajaid ja linnuliike. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasurmine, hävisid dinosaurused, mereroomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suurteks ja liigirikkateks rühmadeks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredess. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk–järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad–preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid muutuma tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid–inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased–perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasesse inimese Homo sapiensi tekkeni. Välja suri palju imetajaid nt mammutid ja ka linnuliike nt dodod. Liikide väljasuremiseks arvatakse olevat inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikus. -
-