Timescl 2018

Geokronoloogiline skaala Otto A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus: 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiive, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus kokku taevakehaga nimega Theia, millest moodustus tagajärjena Maa kaaslane kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestus: 4 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Elu tekkis 3,8 miljardit aastat tagasi veekeskkonnas. Varaseimad meile teadaolevad eluvormid olid mikroskoopilised organismid (mikroobid), mis jätsid tõendeid oma olemasolust umbes 3,8-3,7 miljardi aasta vanustesse kivimitesse. Tõendid mikroobide olemasolust olid säilinud ka nende valmistatud kõvades struktuurides (stromatoliitides). Primitiivsed protorakud olid tänapäeva ainuraksete organismide eelkäijad.
  • Stromatoliitide areng
    3500 BCE

    Stromatoliitide areng

    3,5 miljardit aastat tagasi hakkasid arenema stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiille.
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Kestus: 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Üks hüpotees mitmerakulisuse tekke kohta on see, et funktsioonispetsiifiliste rakkude rühm agregeerus nälkjalaadseks massiks, mis liikus mitmerakulise üksusena.
    Teine on, et primitiivne rakk läbis tuuma jagunemise, muutudes seeläbi koenotsüüdiks.
    Kolmas on, et kui ainurakne organism jagunes, ei õnnestunud tütarrakkudel eralduda.
    Esimeste mitmerakuliste organismide pehmuse, lihtsuse ning kõvade kehaosade puudumise tõttu (nagu luud või kest) pole nad fossiilselt säilinud.
  • Ediacara
    600 BCE

    Ediacara

    Umbes 600 miljonit aastat tagasi ilmus mõistatuslikud pehmekehaline (e ilma skeletita) Ediacara elustik. Nende hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus: 542-485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine; saakloomadel kujunes vastusena röövloomade jõulisele lõugade ja hammaste evolutsioonile välisskelett.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

    Jaguneb kambriumiks, ordoviitsiumiks, siluriks, devoniks, karboniks ja permiks.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

    Jaguneb paleosoikumiks, mesoikumiks ja kainosoikumiks.
  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad olid lõualuuta. Kambriumi lõpus ilmusid esmakordselt angerjalaadsed lõualuuta kalad, mida kutsuti konodontideks, ja väikesed soomuskalad, mida tuntakse ostrakodermidena. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks välja surnud, kuid praegused silmud võivad sarnaneda iidsetele lõuaeelsetele kaladele.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus: 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes paiknes rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine põhjustas ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mistõttu suri suur osa mereelustikust välja.
  • Esimesed maismaataimed
    470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Enamus esimisi taimi olid soonteta taimed ehk taimed, millel puudus juhtkudede süsteem vee ja toitainete transportimiseks ning neil polnud sügavaid juuri. Sellised taimed olid näiteks samblad ja maksarohud.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primimtiivsed kalad. Taimede maismaa asustamise jätk. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus: 419 kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaeelustik. Tolleaegsed tippkiskjad olid paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kes olid väga suureks kasvanud. Algul maismaataimestik oli veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimese kahepaiksed (selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama).
  • Esimesed putukad
    385 BCE

    Esimesed putukad

    Vanim kinnitatud putukate fossiil on tiibadeta soomukalaadne olend.
  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

    Metsade tekkimine algas archaeopteris taimega (väljasurnud, puulaadne taim koos sõnajalataoliste lehtedega), mis suutis kasvada 10 meetri kõrguseks.
  • Esimesed kahepaiksed
    360 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Kahepaiksed olid esimesed selgroogsete rühmas, kes said tänu jäsemete kujunemisele veest lahkuda.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus: 359 kuni 300 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Kestus: 300 kuni 250 miljonit aastat tagasi. Tekkis kuiva kõrbega kaetud ning kus valitses karm kliima hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Jaguneb triiaseks, juuraks, kriidiks.
  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Kestus: 250 kuni 201 miljonit aastat tagasi. Alguses elustik liigivaene, väjasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammooniitide ja karpide osakaal. Ilmusid ka esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpus toimuva järjekordse väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • Dinosauruste ilmumine
    230 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Esimesed dinosaurused ilmusid umbes 230 miljonit aastat tagasi ning olid väikesed kahejalgsed kiskjad. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.
  • Imetajate ilmumine
    210 BCE

    Imetajate ilmumine

    Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imatajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus: 201 kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurusi, plesiosaurusi). Meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsast.
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

    Varaseim teadaolev (fossiilidest) lind on 150 miljoni aasta vanune archaeopteryx ehk ürglind, kellel olid roomajale iseloomulikud tunnused.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus: 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus hävisid massilise väljasuremise käigus dinosaurused, paljud merelised roomaja jt.
  • Esimesed õistaimed
    130 BCE

    Esimesed õistaimed

    Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.
  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Dinosauruste väljasuremine
    66 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremise põhjuseks peetakse laialdaselt meteoriidiplahvatust, harvem mõnda muud kohanematut katastroofilist sündmust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus: 66 kuni 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elab maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Pärast kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Seniseseid metsi asnedasid preeriad ja savannid ehk ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Jaguneb paleogeeniks, neogeeniks ja kvarternaariks.
  • Esimesed jänesed
    52 BCE

    Esimesed jänesed

  • Kasside teke
    40 BCE

    Kasside teke

    Proailurus oli üks varasemaid teadaolevaid kaslasi.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus: 23 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Maa kliima jahenes perioodi jooksul oluliselt, tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Inimahvide teke
    4 BCE

    Inimahvide teke

    Aafrikas ilmusid 4 miljonit aastat tagasi varased homoniidid; inimeste eellased.
  • Kvarternaar
    2 BCE

    Kvarternaar

    Kestus: 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeeid elustikule.
  • Inimeste vahetud eellased
    2 BCE

    Inimeste vahetud eellased

    Kvarternaari perioodi algul ilmmusid inimesed vahetud eellased - perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni.