-
Kestus: 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiive, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus kokku taevakehaga nimega Theia, millest moodustus tagajärjena Maa kaaslane kuu. -
Kestus: 4 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
Elu tekkis 3,8 miljardit aastat tagasi veekeskkonnas. Varaseimad meile teadaolevad eluvormid olid mikroskoopilised organismid (mikroobid), mis jätsid tõendeid oma olemasolust umbes 3,8-3,7 miljardi aasta vanustesse kivimitesse. Tõendid mikroobide olemasolust olid säilinud ka nende valmistatud kõvades struktuurides (stromatoliitides). Primitiivsed protorakud olid tänapäeva ainuraksete organismide eelkäijad. -
3,5 miljardit aastat tagasi hakkasid arenema stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiille. -
Kestus: 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Üks hüpotees mitmerakulisuse tekke kohta on see, et funktsioonispetsiifiliste rakkude rühm agregeerus nälkjalaadseks massiks, mis liikus mitmerakulise üksusena.
Teine on, et primitiivne rakk läbis tuuma jagunemise, muutudes seeläbi koenotsüüdiks.
Kolmas on, et kui ainurakne organism jagunes, ei õnnestunud tütarrakkudel eralduda.
Esimeste mitmerakuliste organismide pehmuse, lihtsuse ning kõvade kehaosade puudumise tõttu (nagu luud või kest) pole nad fossiilselt säilinud. -
Umbes 600 miljonit aastat tagasi ilmus mõistatuslikud pehmekehaline (e ilma skeletita) Ediacara elustik. Nende hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad, kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Kestus: 542-485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine; saakloomadel kujunes vastusena röövloomade jõulisele lõugade ja hammaste evolutsioonile välisskelett. -
Jaguneb kambriumiks, ordoviitsiumiks, siluriks, devoniks, karboniks ja permiks.
-
Jaguneb paleosoikumiks, mesoikumiks ja kainosoikumiks.
-
Esimesed kalad olid lõualuuta. Kambriumi lõpus ilmusid esmakordselt angerjalaadsed lõualuuta kalad, mida kutsuti konodontideks, ja väikesed soomuskalad, mida tuntakse ostrakodermidena. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks välja surnud, kuid praegused silmud võivad sarnaneda iidsetele lõuaeelsetele kaladele. -
Kestus: 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes paiknes rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine põhjustas ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mistõttu suri suur osa mereelustikust välja. -
Enamus esimisi taimi olid soonteta taimed ehk taimed, millel puudus juhtkudede süsteem vee ja toitainete transportimiseks ning neil polnud sügavaid juuri. Sellised taimed olid näiteks samblad ja maksarohud. -
Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primimtiivsed kalad. Taimede maismaa asustamise jätk. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid). -
Kestus: 419 kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaeelustik. Tolleaegsed tippkiskjad olid paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kes olid väga suureks kasvanud. Algul maismaataimestik oli veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimese kahepaiksed (selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama). -
Vanim kinnitatud putukate fossiil on tiibadeta soomukalaadne olend. -
Metsade tekkimine algas archaeopteris taimega (väljasurnud, puulaadne taim koos sõnajalataoliste lehtedega), mis suutis kasvada 10 meetri kõrguseks. -
Kahepaiksed olid esimesed selgroogsete rühmas, kes said tänu jäsemete kujunemisele veest lahkuda. -
Kestus: 359 kuni 300 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 300 kuni 250 miljonit aastat tagasi. Tekkis kuiva kõrbega kaetud ning kus valitses karm kliima hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Jaguneb triiaseks, juuraks, kriidiks.
-
Kestus: 250 kuni 201 miljonit aastat tagasi. Alguses elustik liigivaene, väjasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammooniitide ja karpide osakaal. Ilmusid ka esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpus toimuva järjekordse väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Esimesed dinosaurused ilmusid umbes 230 miljonit aastat tagasi ning olid väikesed kahejalgsed kiskjad. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. -
Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imatajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Kestus: 201 kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurusi, plesiosaurusi). Meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsast. -
Varaseim teadaolev (fossiilidest) lind on 150 miljoni aasta vanune archaeopteryx ehk ürglind, kellel olid roomajale iseloomulikud tunnused. -
Kestus: 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus hävisid massilise väljasuremise käigus dinosaurused, paljud merelised roomaja jt. -
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
-
Dinosauruste väljasuremise põhjuseks peetakse laialdaselt meteoriidiplahvatust, harvem mõnda muud kohanematut katastroofilist sündmust. -
Kestus: 66 kuni 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elab maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Pärast kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Seniseseid metsi asnedasid preeriad ja savannid ehk ulatuslikud rohumaad. -
Jaguneb paleogeeniks, neogeeniks ja kvarternaariks.
-
-
Proailurus oli üks varasemaid teadaolevaid kaslasi. -
Kestus: 23 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Maa kliima jahenes perioodi jooksul oluliselt, tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Aafrikas ilmusid 4 miljonit aastat tagasi varased homoniidid; inimeste eellased. -
Kestus: 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeeid elustikule. -
Kvarternaari perioodi algul ilmmusid inimesed vahetud eellased - perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni.