-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteroriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean või hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem.
-
Varajane ehk esmane atmosfäär koosnes Päikese udukogus olevatest kergetest gaasidest, peamiselt vesinikust ja heeliumist ning süsinikdioksiidist
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Sai alguse vulkaanide eraldatud gaasidest. Peamisteks koostisosadeks olid süsinikdioksiid ja lämmastik, vähem oli veeauru, ammoniaaki ja metaani ning puudus hapnik. Esimese miljardi aasta jooksul toimus intensiivne vulkaaniline tegevus. Maa jahtudes suur osa veeauru kondenseerus, moodustusid veekogud: soojaveelised mered ning ookeanid.
-
-
Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.
-
Atmosfääri koostis hakkas muutuma: fotosünteesi tulemusena ilmusid Maale elusorganismid, kellega kaasnes hapniku eraldumine ja süsinikdioksiidi imendumine. (Taimede fotosüntees põhjustas hapniku osakaalu tõusu). Süsinikdioksiidi osakaal langes, sest: 1.see oli lukustatud settekivimitesse (nt lubjakivi) ja fossiilkütustesse 2. taimed absorbeerisid (st. neelasid) selle fotosünteesiks ning 3. see lahustus ookeanides.
-
Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (fotosünteesivad tsüanobakterite elutegevus). Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
-
-
Kambriumi plahvatus e. peamiste organismide tüüpide ja loomhõimkondade teke. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine e. saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine, mille põhjustas jäätumine e. ookeanipinna alanemine, mis muutis madalmered kuivaks maaks.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Teiste geoloogiliste ajastutega võrreldes tekkis kõige rohkem kivisütt just karboni ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
Permi ajastul elanud kuni 4 meetri pikkune üks varasemaid suur taimtoiduline roomaja.
-
Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine võimaldas muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon.
-
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi (meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad).
-
-
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust).
-
-
-
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenemine ja heitleheliste taimede valdavaks muutumine. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid (asendasid seniseid metsi).
-
-
Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid.
-
Jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased - hominiidid. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
