-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid eluvormid. Sellest aegkonnast ladestutest on päris ka vanimad leitud stromatoliidid ( mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organimsirühmi. -
-
-
Kestus 542 mln tagasi kuni tänapäev. Hõlmab kolme aegkonda: paleosoikumit, mesosoikumit ja kainosoikumit. -
Kestus 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Hõlmab kuut ajastut: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Silurit, Devonit, Karbonit ja Permi. -
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt tigudel koda). -
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljud meredes ja järvedel elanud kalad (rüükalad, vihtuimsed), kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Aegkond, mis hõlmab Triiast, Juurat ja Kriiti. -
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli liigivaene ning eelmisest väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suurem osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu Lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Kestus 66 mln kuni tänapäevani. Aegkond koosneb Paleogeenist, Neogeenist ja Kvaternaarist. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, siis hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidi (inimeste eellased). Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad), kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliigid (dodo, moa). Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Pildil on inimese evolutsioon, mis lõppeb tänapäeva rahvaste ja rasside eellasega umbes 200 000 aastat tagasi.