Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Kaisa R1

By kaisap
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu.
  • Varajase atmosfääri teke
    4400 BCE

    Varajase atmosfääri teke

    Varajane ehk esmane atmosfäär koosnes Päikese udukogus olevatest kergetest gaasidest, peamiselt vesinikust ja heeliumist ning süsinikdioksiidist.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist. Puudusid vaba hapnik ja osoonikiht. Tekkisid mered. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tollest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised), milles on säilinud ka bakterfossiilid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Elu tekkis veekeskkonnas ja esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus.
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus: 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

    Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus: 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. Aktiivne vulkaaniline tegevus oli Kasahstanis ja Uuralites.
  • Esimesed maismaataimed
    480 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestvus: 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Soe kasvuhooneperiood. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad (luukalad- akantoodid) ja maismaal olid väikesed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus: 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.
  • Esimesed metsad
    385 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10 m kõrguseks.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus: 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6 m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestvus: 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalametsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate-taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestvus: 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. See oli esimene mesosoikumi aegkonna ajastu. Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad (pterosaurused), ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Esimesed DINOSAURUSED
    225 BCE

    Esimesed DINOSAURUSED

    Kõige suuremad Maal elanud loomad. Suur osa neist olid taimtoidulised, kuid leidus ka loomtoidulisi.
  • Esimesed imetajad
    205 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. Kõik sel ajastul elanud liigid on väljasurnud, kõik tänapäevased liigid on neist välja arenenud.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestvus: 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad (saurused).
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokk puudus.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus: 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakaksid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust ja teiseks kliimast tingitud olelusvõitlust imetajatega.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus: 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Dinosauruste väljasuremine
    65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    :(
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus: 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestvus: 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.