-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. (Theia) -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, kui Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik, kuhu võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismid. -
-
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes näiteks koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
530 miljonit aastat tagasi. Siis tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma. -
485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. Aktiivne vulkaaniline tegevus oli Kasahstanis ja Uuralites. -
-
443 mln kuni 419 aastat tagasi. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad: luukalad- akantoodid ja maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama. -
Taimed, mis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, kasvasid umbes 10m kõrguseks. -
359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed, osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgmetsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest. -
252 mln kuni 201 mln aastat tagasi.Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad, ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks. -
-
Kõige suuremad Maal elanud loomad. -
Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. -
201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad. -
Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokka polnud. -
145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust ja teiseks kliimast tingitud olelusvõitlust imetajatega. -
66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. -
-
-
23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased. -
2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste eellased. Sel perioodil surid välja mitmed imetajad: mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.