-
Kaks leeri: Atand ja Keskriigid.
Eesti mobiliseerimine 1914-1915 -
rahvusüksusi ei moodustatud.
-
Sõjast väsinud inimesed, näljatalv
-
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Tallinnas vangide vabastamine ja vanglate põletamine. Ajutine valitsus vabastab kohtadelt tsaari volitatud isikud ja volitab Jaan Poska kubermangukomissaariks. Moodustatud rahvuskubermangu nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu ja täidesaatvaks Maavalitsus.
Suvel kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja hakati looma Eesti rahvusväeosi. -
Tallinna linnapea Jaan Poska määratakse kubermangukomissaariks. -
osales ligi 40 000 eestlast, koostatakse ja esitatakse autonoomia eelnõu -
-
Kõrgeim rahva esinduskogu kuni Asutava Kogu valimisteni.
Demokraadid: Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
Eesti Maarahva Liit: K.Pätsi partei
Tööerakond: sotsiaaldemokraatlik, Jüri Vilms. 21% häältest
Eesti vähemlased (menševikud): toetavad Eesti Vabariiki, väga vähe hääli
Bolševikud- ei tunnusta Eesti omariiklust, saavad kõige rohkem hääli, 39% -
Maavalitsuse ülesannete hulka kuulusid:
kubermangu toitlusmajanduse korraldamine,
elanikkonnale maksude määramine ja nende kogumine,
kohalike omavalitsusasutuste tegevuse juhtimine,
sõjapiirkonnast elanike ja varanduste evakueerimine,
hävitamisele kuuluvate tööstusettevõtete hindamine,
miilitsa arestimajade ning haiglate ülalpidamine,
kubermangu põllumajanduse, tervishoiu, hoolekande ja hariduse korraldamine. -
Petrogradis (25.10) kukutati Ajutine Valitsus, Nõukogude Liigu loomine. Eestis (27.10) moodustati võimu haaramiseks sõja-revolutsioonikomitee, kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Viktor Kingisepp võtab võimu üle.
Majandusreformid:
1. omavalitsused asendati nõukogudega
2. miilitsa asemel Punakaart
3. kodanikuvabaduste piiramine
4. maa natsioliseerimine, mõisatest sotsialistlikud suurmajandid
5. Suuromandi natsioliseerimine -
-
Otsused(3): Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, Kuni Asutava kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
Koosolek lüüakse lahti. -
-
Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik -
Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee ülesandeks on iseseisvuse väljakuulutamine. Esimest korda loetakse ette Pärnus 23. veebruar.
-
Koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks J. Vilms.
-
Sooviti luua Baltihertsogiriik, paljud rahvuslikud poliitikud arreteeriti
-
Compiegne'i vaherahu
-
-
Algab sissetungiga Narva (alguses saksa väed kaitsevad)
-
Punased eestlased. Poliitika: punaste reformid, maa riigistamine ehk ei tahtnud anda talupoegadele, punane terror.
-
Johan Laidoner, laevad, soomusrongid ja -autod, Soome ja Taani vabatahtlikud, Inglismaa materiaalne abi. -
Peatati pealetung ja valmistuti vastu ründama.
-
- jan vabastatakse Narva. Veebruari lõpuks on sõjategevus Eesti piiridest väljas.
-
Surutakse edukalt tagasi.
-
Valimised märtsis ja tulevad esimest korda 23. aprillil kokku Estoniasse. Eesti esimene valitsus lubab mõisamaa rahva kätte anda (sõjas osalejatele), hakatakse ette valmistama põhiseadust. Eesti punaarmee lagunemine -
Konflikt Lätis paikneva Saksa väeosaga. Eesti toetab Läti Ajutist valitsust. Britid lepitavad.
-
Võit!
-
Atand on vastu. Piiriküsimus; 3. jan relvarahu; majandusküsimused: Eestil ei ole osa Venemaa laenudest, Eesti saab osa Venemaa kullast, evakueeritud varade tagastamine, soodne kaubandus, Venemaa ütleb lahti suveräänõigusest Eestile.
-
