-
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
-
Saksa keisririigi ja Antanti ning selle liitlaste vaheline sõda.
-
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangude juhtimise ajutise korra üle. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska.
-
Toimusid Maapäeva ehk Eestimaa Ajutise Maanõukogu valimised, mida korraldas Jaan Poska. Maapäeva parteilises koosseisus olid ülekaalus Enamlased (39% häältest), seejärel Demookratlik blokk, siis Tööerakond ning väiksemad parteid. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille eesotsas oli Konstantin Päts.
-
Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt.
-
Enamlased otsustasid haarata võimu, kukutati Ajutine Valitsus.
-
Enamlane Viktor Kingissepp võttis Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis. Kujunes välja enamlaste diktatuur ning algasid majandusreformid pankade riigistamisega.
-
Rahvasaadikud kogunesid Toompeal ning võtsid vastu otsuse, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni Asutava Kogu kokkutulemisenii on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu ning et Eestis kehtivad ainult Maapäeva kinnitatud seadused.
-
Jaanuaris saadeti delegatsioon Lääne-Euroopasse, et luua sidemeid diplomaatidega ning uurida teiste riikide suhtumise kohta Eesti iseseisvusesse.
-
Baltisakslased olid varem rääkinud sakslastega, et nad tungiksid vene vägedele kiiresti peale. 18. veebruaril see toimuski ning Punaarmee oli sunnitud taganema.
-
Eesti Päästekomitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, kuid ka iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Vanemate kogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks. Selle põhiautorid olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson.
-
Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges manifesti Endla teatri rõdult ette.
-
Ajutine Valitsus moodustati üheks päevaks, see koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. Tänavatele kleebiti iseseisvusmanifeste.
-
Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki. Ei sallitud Ajutise Valitsuse ega Maapäeva tegevust, rahvusväeosad saadeti laiali, keelati poliitilise tegevus, kehtestati tsensuur, omavalitsuste eesotsa pandi baltisakslased ning ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel.
-
Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmiti rahuleping, millega lubasid sakslased, et ei tungi enam edasi ning alad jaotati ära. Eestis läks võim Saksa sõjaväelaste kätte ning kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.
-
Saksamaa kaotas maailmasõja, väed hakkavad Eestist lahkuma ning Ajutine Valitsus võtab siin võimu üle, okupatsioon lõpeb.
-
Punaarmee ründas Narvat.
-
Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks peetud Nõukogude Venemaa vastu. Hõlmas endas ka sõdu Landeswehriga Läti aladel.
-
Punased vallutavad Narva linna, nende jaoks on tegemist kodusõjaga. Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun.
-
Eesti Töörahva Kommuun oli administratiivüksus, milles toimus punaste poliitika. Selle valitsemist mõjutas väga otseselt Nõukogude Venemaa. Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt.
-
Briti laevastik osutas Eestile sõjalist abi kuni 5. jaanuarini 1919.
-
-
Punaarmee oli vallutanud Pihkva, Rakvere, Tapa, Tartu, Võru, Valga. Nad ähvardasid vallutada ülejäänud Eesti, sealhulgas Tallinna.
-
Eesti väed koos Soome vabatahtlikega asusid vastupealetungile.
-
Kasutati soomusronge.
-
Taaskord kasutati soomusrongide tugevat rünnakut.
-
Eesti Töörahva Kommuuni eksisteerimise lõpp, kuid ametlikult ei kuulutatud lõppu välja kuni 5. juunini..
-
Vabadussõja kõige ohvriterohkem lahing, mis toimus Paju mõisa ning Valga raudteesõlmede pärast. Hukkus Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.
-
Jaanuariga vabastati Eesti territoorium.
-
Aprillis toimusid Asutava Kogu demokraatlikud valimised. Asutavas Kogus said enamuse vasakpoolsed, kes lubasid rahvale, et see, kes tuleb sõtta, saab endale maad. Asutava Kogu eesotsas oli Otto Strandman.
-
Sõda toimus Läti aladel eestlaste ja baltisakslaste vahel. Sõja nimi on Landerwehri sõda, sest eestlased sõdisid Landeswehri väe vastu. Baltisakslased, olles vabastanud Lääne- ja Kesk-Läti Punaarmee käest, lootis kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti väed olid Läti iseseisvuse poolt. Eestlased võitsid sõja ning see oli baltisakslastele väga suur lüüasaamine.
-
Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, milles kehtestati muu hulgas kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat Vabariigi Valitsus ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
-
Landeswehri sõja lahing, mis toimus Põhja-Lätis. 23. juunil purustasid Eesti väed Landeswehri väed ning seda tähistatakse võidupühana.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel toimusid juba augustist alates rahuläbirääkimised, kuid peamiselt toimusid need detsembris. Antant oli rahu sõlmimise vastu.
-
Nõukogude Venemaa Punaarmee ei suutnud Narvat vallutada ning leppis vaherahuga.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid rahulepingu, milles määrati kindlaks piir ning Venemaa loobus igaveseks ajaks kõikidest pretensioonidest Eesti territooriumile. Ühtlasi oli lepinguga Nõukogude Venemaa esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvust ning vastupidi.
-
-
Saksamaa ja NSVL sõlmisid pakti, selle salajases lisaprotokollis jagati maailm kahe riigi vahel ära.
-
Saksamaa ründab Poolat.
-
NSVL ründab Poolat, Tallinnas olev allveelaev üritab põgeneda ning Eesti ei takista seda, järelikult ei olnud Eesti sõjas neutraalne.
-
Algab Baaside aeg. NSVL toob Eestisse oma sõjaväe, mille suurus ületab väga palju Eesti väge.
-
Baltisakslased saadetakse Eestist ära.
-
Sõda Soome ja NSVL vahel, mille tulemusena Soome säilitab iseseisvuse.
-
NSVL nõuab 100000-mehelise lisaväe paigutamist Eesti aladele.
-
- juunil algab Balti riikides NSVL okupatsioon, mis kestab 1941. aasta sügiseni, kuni tuleb Saksa okupatsioon. Eestis viib okupatsiooni läbi Andrei Ždanov.
-
Toimub Eesti annekteerimine.
-
-
Juhtiv roll on kommunistlikul parteil EKP. Riigikogu asemel on Ülemnõukogu, mille eesotsas on Johannes Vares. Valitsuse asemel on Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas on Johannes Lauristin. Maa natsionaliseeritakse, toimub plaanimajandus.
-
Novembris asendatakse kroon rublaga.
-
Juuniküüditamine leiab aset peamiselt linnades. Suures osas küüditatakse naisi ja lapsi.
-
Saksamaa eirab Molotov-Ribbentropi pakti ja ründab NSV Liitu.
-
Toimub n-ö Suvesõda. Väga suur osa on hävituspataljonidel, kes hävitavad mõisasid ja muud vara, et sakslastele midagi alles ei jääks. Toimub mobilisatsioon Nõukogude sõjaväkke, kuid need, kes ei allu mobilisatsioonile lähevad metsavendadeks ning takistavad hävituspataljone.
-
Saksa okupatsioon kestab 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini. Kehtestatakse Saksa sõjaväevõim. Toimuvad repressioonid punategelastele, juutidele, mustlastele ja sõjavangidele. Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust. Alad antakse eelmistele omanikele kasutada, aga maad ei tagastata. Majandus allutatakse Saksamaa huvidele - põhiliselt laiendatakse põlevkivitööstust.
-
- aasta sügisel eestlased sõdivad NSVL Punaarmees laskurkorpuses, Saksa sõjaväes Eesti-SS-leegionis ja Soome armee Jalaväerügemendis JR-200.
-
-
Tallinnat pommitatakse, linn põleb.
-
Sinimägede lahing toimub juuli-august 1944 Narva all, seal sõdivad Punaarmee ja Eesti üksused.
-
Vahepeal on loodud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Otto Tief on selle esimees. Koos Jüri Uluotsa, viimase peaministiga, luuakse valitsus. Pika Hermanni torni heisatakse Eesti lipp. Otto Tief on minu vanavanaonu :)
-
Eesti jaoks on II maailmasõda läbi, hakkab Nõukogude okupatsioon.