-
-
Sõja puhkemisega loodi mitu rahvuslikku organisatsiooni. Tähtsaimad olid Linnadeliidu Komitee(Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee(Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. Salaja said need rahvuslust propageerida.
-
Jüri Vilms hakkas nõudma avalikult autonoomia nõudmist Eestimaale. Tollal iseseisva riigi loomise mõtet veel polnud.
-
Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kaubandus oli häiritud.
-
Eestis hakkasid kujunema mitmed erinevad erakonnad. Jagunesid need peamiselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimateks osutusid enamlased, kes tänu kommunistlikule propagandale saavutasid töörahva poolduse. Nad eitasid rahvuslust ja soovisid vallandada kogu maailmas kommunistliku revolutsiooni.
-
Venemaal levis kõikide sotsiaalsete klasside seas üldine rahulolematus ja Petrogradist algasid streigid. Nende tulemusena loobus Nikolai II troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Petrogradi nõukogu muutus eriti mõjukaks. Rahvale ajutine valitsus ei meeldinud.
-
Petrogradist alanud streigid levisid Eestisse edasi. Tallinnas võttis aset üldine streik, millest võttis osa 20 000 töölist. Paks Margareeta pandi põlema, hävitati dokumente ja rünnati ohvitsere koos politseinikkega.
-
Petrogradis võttis aset suurejooneline demonstartsioon. Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks, 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermanguga, ning selle uue haldusüksuse asus juhtima Jaan Poska.
-
Nõuandvaks organiks kubermangukomissaarile sai Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem juba Päts.
-
Seoses Venemaal levivate revolutsiooniliste mõtetega hakkasid sakslased muretsema tulevase aggressiooni suhtes ja uskusid, et Saaremaa vallutamine avaks Petrogradi mererünnakuks. 12. oktoobril algas dessant Saaremaale ja hiljem laienes Hiiumaale. Sellega algas Saksamaa Eesti okupatsioon.
-
Petrogradis alanud suur kommunistlik revolutsioon. Enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes diktatuur, mille käigus piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustati koosolekuid, suleti ajalehti ja vangistati juhte. Toimus enamlaste ja vähemlaste laagri purunemine. Vähemlastest kujunes oppositsioon.
-
Tallinnas tuli enamlased Viktor Kingisseppa juhtimisel Jaan Poskalt võimu ülevõtma, mida Poska pidi üle andma, kuna tal puudusid igasugused relvajõud. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.
-
Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati arutama mõtet Venemaast lahku lüüa. Oktoobrirevolutsioon ja enamlaste võimulevik süvendas selle vajadust. Jaan Poska pakkus välja Eesti iseseisvaks kuulutada. Maanõukogu otsuses võeti vastu järgmisi otsuseid: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
-
Peale Riia vallutamist oli selge, et Saksa vägede kätte langeb ka Eesti ning kehvades oludes Punaarmee ei suuda osutada suurt vastupanu. Seoses enamlaste võimuletulekuga hakkasid baltisakslased avaldama survet Saksa armeele, et nood kiirendaks pealetungi. Enamlased saadi Eestimaalt välja kahe nädalaga.
-
Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega, eesmärgiga tegutseda erakorralistes oludes. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Peale iseseisvuslike ideede levimist ning päästekomitee loomist, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon(id), et välja selgitada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse. Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti.
-
Esimest korda avaldati iseseisvus manifest Pärnus Endla teatri rõdul 23.veebruaril. Päev hiljem aga Viljandis. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi pangahoones Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.
-
Eesti ajutine valitsus oli ametis kõigest ühe päeva ning järgmisel päeval marssisid Saksa väed Tallinnasse sisse. Saksa armee Eesti iseseisvust ei tunnistanud.
-
Sõja lootusetuse mõistes hakkasid rahutused Saksamaal sotsialistlike ideede levikuga. Rahutused levisid üle kogu Saksamaa ja lõppesid sellega, et keiser Wilhelm II loobus troonist ja põgenes Saksamaalt. Moodustati Weimari vabariik. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule.
-
Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid tõelist riiki/autonoomset territooriat sellest ei kujune
-
Peale Compiegne'i vaherahule allakirjutamist ning Saksa okupatsiooni lõppemist Eestis toimus esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel salaja loodud Eesti Kaitseliit.
-
Antant ja Saksamaa uus valitsus sõlmivad Compiegne'i linna lähedal vaherahu. Sellega koos lõppeb Saksa okupatsioon Eestis.
-
Veebruaris loodud ajutine valitsus, mis oli olemas olnud kõigest ühe päeva sai nüüd peale okupatsiooni lõppu kohe tagasi võimu enda kätte võtta ning alustada riigi juhtimist.
-
- novembril algas Punaarmee rünnak Narvale ning koos sellega vallandus ka Eesti Vabadussõda.