-
Saksamaa alustab sõda Vene impeeriumi vastu.
-
Koguti vägesid Eesti aladele. Lahingud käisid Riia lähistel ja rinne jõudis Väina jõele.
-
Enamlased kukutasid keiser Nikolai II, moodustati Venemaa vabriik ja võim läks Venemaa Ajutisele valitsusele.
-
rahutused vene impeeriumis toimunud rahutustest põhjustasid 20000 osavõtjaga rahutused, kes vabastasid Paksust Margareetast vangid (hoone süüdati).
-
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. Asutava kogu valimised olid aga küsimuse all ja eestlased otsustasid avaldada valitsusele survet.
-
Petrogradis toimus suur meeleavaldus, mis oli niivõrd hästi korraldatud, et avaldas muljet Vene valitsusorganitele. 40000 lippudega marssivat inimest nõudis Eestile autonoomiat. Kohal olid ka puhkpilliorkestrid ja koorid. -
Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse ette nimetati Jaan Poska.
-
Bolševikud said kõige rohkem hääli(39%), Demokraatlik plokk(Tõnisson, 23%), Tööerakond(Jüri Vilms, 21%), Eesti Maarahva Liit (Konstantin Päts)
-
Rahvuslust eitaval positsoonil olid enamlased, kes võitsid rahvasalkasid propagandaloosungite ja maa jagamise lubadustega. Oktoobris korraldati relvastatud riigipööre Petrogradis, Helsinkis ja Tallinnas. Seal asusid relvastatud väekoondised, kellelt loodeti saada abi. Kujunes ühe partei diktatuur ning Asutava kogu valimised peatati. -
Enamlane Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt üle võimu ning uueks kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Järgnevalt püüti asendada Eesti rahvusväeosi Punaarmee üksustega ja miilits asendati Punakaardiga. -
Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.
-
Rahvasaadikud kogunesid Toompeale, kust nad hiljem välja peksti. Istungiga loodi Eesti riik õiguslikult: Asutav kogu määrab Eesti riigikorra aga senikaua on võimul Maanõukogu,
-
Venemaa väed on liiga nõrgad, et sakslastele vastu panna ning taanduvad Venemaale.
-
Maanõukogu valis Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Jüri Vilmsi komiteesse, et kuulutada välja iseseisvus. -
Vanematekogu kiitis heaks Ferdinand Petersoni ja Juhan Kukki koostatud teksti. Järgmisel päeval saadeti manifest maakonnalinnadesse laiali.
-
Esimest korda luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti kell 8 õhtul Endla teatri rõdult. -
Vene väed põgenesid sõjalaevadega Petrogradi ja kontroll Tallinna üle läks eestlastele.
Pääastekomitee liikmed tulid õhtul salakorteritest Riigipanga hoonesse. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms. -
Lõuna paiku, pärast sõjaväeparaadi, sisenesid linna Saksa üksused ja lõpetasid sellega Eesti iseseisva aja.
-
Lepinguga jäid Eesti maaalad Venemaale, kuid tegelik võim läks Saksa sõjaväelaste kätte ja hakkas kehtima sõjaväeline diktatuur.
-
Toimus esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek ja see võtab võimu endale. Samal päeval loodi Eesti kaitseliit Johan Pitka ja Ernst Põdderiga.
-
Punaarmee rünnakuga Narvale algab Vabadussõda. -
Sõja- Revolutsioonikomitee kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni. Juhiks sai Jaan Anvelt. Tegelikult oli see vaid Venemaa loodud nukuriik, mis pidi looma ilme kodusõjas pealejäävatest enamlastest. Venemaa tunnistas ainsana seda riiki.
-
Lisaks vabatahtlike armeele kuulutati välja mobilisatsioon, et suurendada vägesid. -
Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner, kes korraldas Rahvaväe juhtimise ümber nii, et muutis Eesti sõjategevuse sihipäraskes.
-
- detsembril võtavad Briti mehed üle vene laevad Spartak ja Avtroil ja annavad Eesti vägedele.
-
1918 aasta detsembris saabusid Soomest ja Taanist vabatahtlikud.
-
Eesmärk oli vallutada Tallinn ja saada kogu territoorium endale.
-
Kõigepealt vabastatakse Tapa siis Tartu ja viimasena vabastatakse 19. jan. Narva. Põhiline edu saavutati kiiresti liikuvate soomusrongidega.
-
Vägede juhataja Julius Kuperjanov hukub. -
Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Häälteenamuse saavutasud bolševikud, lubades, et maad saavad kõik, kes osalevad sõjas. Võtakse vastu Põhiseadus ja kodanikuõigused. Esimese valitsuse eesotsas on Otto Strandman
-
Vene valged liiguvad Petrogradi, Põhja-Läti ja Pihkva suunas. Neid saadab edu ja vene väed tõrjutakse tagasi
-
Läti riik oli sõjaliselt halvas korras ja küsis abi Saksamaalt. Sakslased, kartes, et Punaarmee tungib Ida-Preisimaale, olid seetõttu nõus Lätit abistama. Saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz, mõjututud Balti Hersogiriigi pooldajatest, andis heakskiidu Läti valitsuse kukutamiseks.
-
Algas Sakslaste pealetungiga, millele järgnesid 4 päeva veriseid lahinguid. Saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz sai siis aru, et operatsioon oli ebaõnnestunud. 23. juunil sisenesid Rahvaväe mehed lahinguta Võnnu linna.
-
Tänu põhjalikele ettevalmistustele ja headele kaevikutele rünnak ebaõnnestus.
-
Lepinguga pannakse paika Eesti riigipiir, Eesti aladelt saadetakse tagasi kommunistlikud eesti väeosad ja Venemaa saadab Eestile 15 miljonit kuldrubla. Samuti tunnustab Venemaa selle lepinguga Eesti rippumatust ja iseseisvust. Eesti jaoks on I maailmasõda lõppenud. -
Nõukogude liidu rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutavad alla vastastikusele rahupaktile, mis lubab mitte tungida üksteisele. Ida- Euroopa jagati kahe riigi mõjusfäärideks. -
Saksa väed tungivad suure tempoga Poola aladele (blitzkrieg). -
Neutraalsuse säilitamiseks pidi Eesti riik sõidukit kinni hoidma, kuid Orzel põgenes. See andis Nõukogude liidule aluse süüdistada Eestit Poola koostöös.
-
Selle lepinguga lubab Eesti vene väed oma aladel kasutada lennuväljasid ning võtta kohalikelt relvad.
Eesti oli sunnitud NSVL-le loa andma selleks, et Eesti territooriumile tulevad NSVL baasid, algab Umsiedlung ehk baltisakslaste lahkumine ja toimub Valitsuse vahetus.
Eenpalu asemel nimetab Päts peaministriks Jüri Uluotsa (viimane põhiseaduslik peaminister). -
Saksa riik kutsub kõiki saksa kodanikke naaseda Saksamaale. Eestisse jäid vaid eestlased ja venelased.
-
Soome appi läinud eestlasi kutsuti soomepoisteks. Soome suutis oma iseseisvust säilitada.
-
Nõuti lisavägede maale lubamist ja uue valitsuse moodustamist.
-
-
Andrei Ždanov nõudis Eesti Valitsuse asendamist venemeelsemate liikmetega. Vabaduse väljakul toimus illustratiivne meeleavaldus Ždanovi nõudmiste toetuseks. Päts oli sunnitud ametisse nimetama uue Vares-Barbaruse valitsuse. -
-
Uue korra vastased küüditati vagunites minema ning paljud ei tulnud tagasi. Küüditati ka lapsi.
-
Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat.
-
Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat.
-
Sakslasi võetakse vastu vabastajatena, sest ollakse väsinud vene okupatsioonist.
-
-
Lahing kestab 7 kuud. Tungimised Tallinna ja pärnuni ebaõnnestuvad. -
Narva lahingute ajal pommitati jõuliselt Eesti linnu. 40% Tallinna elamistest hävis, Narva sai tugevasti kahjustada ning pommitati ka Tartut -
Jüri Uluots (viimane seaduslik peaminister) nimetas 18. september 1944 ametisse Otto Tiefi valitsuse. Pildil Otto Tief -
Midagi suurt ei saavutatud, kuid sündmus andis aluse hiljem öelda, et Eesti okupeeriti.
-
