-
Venemaa kuulutab Saksamaale sõja
-
Kòrgeim rahvaesindus Eestis
-
Suur mäss Tallinnas, kui vanglad rüüstati ning sealolevad vangid vabastati. Mässu tingis Venemaal olevad rahulolematused, millest uudised jõudsid ka lõpuks Tallinnasse.
-
Petrogradis elavad eestlased korraldasid meeleavalduse, mille eesmärgiks oli saavutada Eestile autonoomia.
-
Rahva rahulolematus ja sõjatüdimus viisid suure mässuni. Revolutsiooni tagajärjel keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik.
-
Esimest korda ühendatakse Eesti alad tervikuks ehk Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Haldusüksuse eesotsa määrati juhiks ehk kubermangukomissaariks Jaan Poska. Eesti sai moodustada demokraatlike üldvalimiste kaudu Ajutise Maanõukogu ning täidesaatvaks organiks sai Maavalitsus. Maanõukogus vastuvõetud seadused olid kõige suurema tähtsusega. Eestlaste kätte koondus esmakordselt suurim sõnaõigus Eesti üle.
-
Bolševikud kukutavad Asutava kogu ning haaravad enda kätte võimu ning kehtestavad sotsialistliku diktatuuri. Luuakse sõja revolutsioonikomitee ehk punakaartlased. Jaan Poskalt võetakse võim ära ning Eestile määratakse kohalikeks juhtideks Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Maapäeva ei saadeta laiali.
-
Maapäev tuleb kokku ja otsustab, et vaid Maapäeva poolt kehtestatud seadused saavad Eestis kehtida ning nende käes on jätkuvalt kõrgeim võim. Eesti tulevase riigivõimu määrab Asutav Kogu.
-
Eestisse saabuvad Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Algab ka Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine.
-
-
Hugo Kuusner kannab ette iseseisvusmanifesti Pärnus, Endla teatri rõdult.
-
Manifesti jagati laiali kuulutustega, avalikult seda ette lugeda ei jõutud.
-
Sakslaste pealetung ja Eesti okupeerimine.
-
Saksa Keisririigi ja Venemaa vahelised rahuläbirääkimised, mille tagajärjel Saksa pealetung lõpeb.
-
Saksamaa kaotab esimese maailmasõja ning lahkuvad Eestist ja muudest okupeeritud piirkondadest.
-
-
Esimene legaalne koosolek nning Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur ehk Eesti Kaitseliit alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi juhtimisel.
-
-
Venemaa soovis tagasi saada alasid, mis oli läinud Bresti rahu käigus Saksa Keisririigile, mida enam ei eksisteerinud. Seetõttu Venemaa tundis õigust saada tagasi oma maad. Punaarmee rünnak Narvale.
-
lõppes tulemusteta
-
Eestu oli sunnitud osalema Antandi nõudel rünnakus Petrogradi, kuid Punaarmee oli hea vastulöögiga ning eesmärgini ei jõutudki. Eesti jäi ilma liitlasteta üksi Punaarmee vastu.
-
Laidoner otsustab viia sõjategevuse Eesti territooriumilt välja, et raskus jääks sealolevate väeosade kanda. Ulatusliku edu saavutas see manööver Venevalgete Põhjakorpus Narva alt.
-
Punaarmee pealetung pandi seisma. Põhijõuks olid soomusrongid.
-
Hõivati oluline raudteesõlm Valga
-
Läti kaitsejõud, mis koosnesid Balti Landeswherist ja Saksa vabatahtlike Rauddiviisist.
-
Lahing oli Landeswehri sõja osa, mille võitsid eestlased. Sellega sakslased taandusid. Võidukas lõpp tingis ka sõjavaimustuse ning loodeti ka Riia alla minna.
-
Antanti esindajad sekkusid Riia vallutamisesse ning osapoolte vahel sõlmiti vaherahu.
-
Eesti-Vene kohtumine ja Tartu rahu sõlmimine. Läbirääkimiste eesotsas oli Jaan Poska. Rahulepingu sõlmimisega oli lõppenud Vabadussõda ja Eesti oli kindlustanud iseseisvuse. (Rahuläbirääkimised olid tegelikult juba alanud 1919. aasta detsembris ning see hakkas kehtima 3. jaanuarist 1920.)