-
Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele.
-
Eestisse jõudsid teated rahutuste kohta ning Tallinnas tekkis ülelinnaline streik.
-
Petrogradis toimus hiiglaslik demonstratsioon.
-
Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mis tähendas, et uue haldusüksuse etteotsa astus kubermangukomissar Jaan Poska, valitakse ajutine Maanõukogu (Maapäev) ja ametisse saab Maavalitsus. Mis on omaette väga oluline autonoomiaperiood.
-
Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimane looduslik tõkke teel Eestisse. (kuna kuud ei saa panna päevata, siis siin päev pole õige)
-
Lääne- Eesti saarestiku hõivamine
-
Saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest.
-
Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle
-
Toompea lossis kogunesid rahvasaadikud ja võtsid vastu ajaloolise tähtsusega otsuse.
-
Hakkati selgitama välja kuidas teised riigid suhtuvad Eesti iseseisvusesse. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon
-
Jaanuari lõpul katkesid enamlased Asutava Kogu valimised.
-
Toimus saksa vägede pealetung.
-
-
Vanematekogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks.
-
Selle päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.
-
Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga
-
Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva.
-
Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine. Lisaks eestis kuulutati välja ka sundmobilisatsioon.
-
Punavägi vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
-
Eesti sai Soomelt 10 miljonit marka.
-
Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna.
-
-
-
Eesti Vabariigi kaitseväe ülemjuhatajaks määrati palkovnik Laidoneri.
-
-
Aasta esimese nädalaga pidurdati punaarmee pealetungi.
-
-
Nüüd algas Eesti sõjaväe vastupealetung.
-
Eesti vägi vabastas Tapa.
-
Eesti vägi vabastas Rakvere.
-
Eesti vägi vabastas Tartu
-
Eesti vägi vabastas Narva
-
Võit avas Eesti väele tee Valka.
-
Eesti vägi vabastas Valga ja Võru.
-
Paju lahingus haavatud saanud Kuperjanov suri ära.
-
Väheinformeeritud Saaremaa talupojade mäss EV vastu.
-
Punavägede vastupealetung Eesti taasvallutamiseks, kuid neid peatati.
-
-
Need kestus oli 3 päeva vältel.
-
Enamus kohti kuulus vasakpollsetele võimudele.
-
Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.
-
Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
-
Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks.
-
Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse dekloratsiooni.
-
- veebruaril alustatud taasvallutamist peatati.
-
Eesti vägi vallutas Pihkva.
-
Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurst Jakobstadti
-
Venemaal saadeti Eesti punaväed laiali.
-
Sõda algas sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures.
-
Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse vastu
-
Lahing toimus Eesti väe ja Rauddiviisi vahel. Kestis 2 päeva vältel.
-
Kestis kolme päeva vältel. Lahingus võitsid eestlased, mille mälestuseks on võidupüha.
-
Kestis kuni 3. juulini.
-
Algas punaväe sissetung Pihkva tagasivallutamiseks.
-
-
Rahuläbirääkimised venelastega Pihvas jäid tulemusteta.
-
-
Sellega võõrandati 97% mõisamaid riigile.
-
-
-
Valitsus otsustas, et Eesti rohkem ei anna toetust vene valgekaarlastele.
-
Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine.
-
Kestis detsembri lõpuni. Punavägi proovis parandada oma positsiooni Eestis läbirääkimiste ajaks.
-
Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitus, mille peaministriks oli Tõnisson.
-
Kestis 9. detsembrini. Eestlased lõid tagasi venelaste väed.
-
-
Tartus algasid rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni aga Joffe.
-
-
-
Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel
-
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar ja Saksamaa välisminister kirjutasid alla mittekalletungi lepingu.
-
Saksamma ründas Poolat
-
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
-
Hitler pidas kõne, kus ütles, et sõjavägi läheb tagasi Saksamaale
-
Maavägede sissemarss Eestisse
-
Algas Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestis esmalt kuni 1941. aasta sügiseni
-
Juuli esimestel päevadel saadeti Riigikogu laiali ja kuulutai välja Riigivolikogu valimised
-
Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis
-
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.
-
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste ja Saksa armee võitlus NSV Liidu armee ja NKVD vägede vastu.
-
Massiküüditamine toimus kõigis kolmes Balti riigis
-
Augustis kuulutatu välja Eesti SS-legiooni asutamise
-
- aastal jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung