-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku sure taevakehaga ja moodustus maakaaslane Kuu
-
Meredes arenesid esimesed eluvormid. On pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus mõistatuslik pehmekehaline.
-
-
tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. paljudel loomadel kujunes enda kaitseks mineraalne toest.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimunud jääaeg alandas veetaset ligi 100m ja elualade vähenemine tõi kaasa massilise väljasuremise.
-
Soojdes meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. taimed jätkasid maismaa asutamist. Kasvasid niisketel ja tihti üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, esimesed olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud mered ja järved olid asustatud kalade poolt ja nemad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed.
-
Võimsad metsad katsid maismaad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigel sugulased. Karboni ajal tekkinud kivisöe hulka ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Ülekaalus olid roomajad ja paljasseemnetaimsed ja meredes luukalad. Ajastu lõpus oli Maa suurim väljasuremine kus kadus kuni 95% elust.
-
Ajastu algus oli liigivaene. Ilmuisid esimesed dinosaurused ja tänu järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahjepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmnesid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elasid tänapäeva tüüpi kalad ja maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest mets.
-
Ilmnesid esimesed õistaimed, mis hakkasid dominerima kogu maismaataimestikku. Maismaad valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imaetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid välja dinosaurused ja merelised roomajad.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal kuid vaalade eelased otsustasid elada vees. troopilised metsad kasvasid suurtele laisukraadidele, mille pärast kliima jahenes ja tekkisid rohumaad ja kõrbed.
-
-
Geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas kujunesid välja inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid Homo perekonna esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homosapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud mitu imetaja- ja linnuliiku. väljasuremised seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
