-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Hadaikumi perioodil oli Maa kui tulekera ning ühtegi mannert, ookeani ega elu ei olnud veel tekkinud. Seda aega võib kutsuda kui põrguajastuks.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Vanim eoon. Arhaikumi ajaperioodil oli Maa kest piisavalt jahtunud ja arhaikumi meredes arenesid esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on ka säilinud bakterifossiile.
-
-
3700-4000 mln a tagasi ei olnud Marss ära kuivanud, külmunud planeet, vaid planeedil leidus suuri ookeaneid ja veekogusid.
-
Maa oli enamasti kaetud veekihiga, üksik maismaa tükike oli keset lõpmatut ookeanit.
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli üleni jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus müstiline pehmekehaline Ediacara elustik, mis tekitab tänase päevani teadlastes kahtlusi. Arvatakse, et sinna hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid ja ka nüüdseks väljasurnud organisme. See aegkond oli tektooniliselt väga aktiivne.
-
-
650 mln aastat tagasi oli planeedil Maa ekstreemseid jääaegu, kus peaaegu terve planeet oli kaetud jääga.
-
570 mln a tagasi tekkisid esimesed mereselgrootud, näiteks: käsnad, ainuõõssed jne.
-
Paleosoikum jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Selles ajastus võttis aset kambriumi plahvatus, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale, paleosoikumi lõpu poole leidus organisme ka maismaal. Maismaa oli metsaga kaetud ning paleosoikum lõpes suurima organismide väljasuremisega ajaloos.
-
Kambriumiajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalilkule loomastikule. Paljudel loomadel nagu tigudel kujunes mineraalne toes (koda). Trilobiitidel tugev välisskelett röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste vastu.
-
-
-
505 mln a tagasi tekkisid esimesed kalad.
-
500 mln a tagasi oli tekkinud juba suur veekogu ning üksikud mandrid.
-
Ordoviitsiumiajastus olid soojad troopilised metsad, kus oli rikkalik elustik. Ajastu lõpus toimus jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ning muutis palju madalmerd maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Siluriajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Algsed maismaataimed olid lihtsa ehitusega, väiksed ning kasvasid peamiselt üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed asustajad oli tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
438 mln a tagasi tekkisid esimesed maismaataimed näiteks psilofüüdid. Nad olid võimelised kohanema eluga väljaspool merd ja tiike.
-
Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
408 mln a tagasi tekkisid esimesed kahepaiksed. Esimene teadaolev kahepaikne tekkis arvatavasti vahemikus 360-408 mln aastat tagasi, kelleks oli ihtüostega.
-
400 mln a tagasi oli Maal juba mandrite muutusi näha, väiksemad mandrid on tõusnud vee alt välja ja on pidevas liikumises.
-
Karboniajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade eelkäijad. Üleujutanud paikadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, hulk ei ole võrreldav teiste ajastutega. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad arendasid lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Pangaea mannert kutsuti ka superkontinendiks, sest ta oli üks suur tükk keset maakera. See tekkis ligikaudu 335 millionit aastat tagasi ja hakkas hargnema osadeks 170 millionit aastat tagasi.
-
Esimesed roomajad tekkisid 320 mln a tagasi, esimene teadaolev roomaja sellest ajast on Hylonomus lyelli.
-
Maa kontinendid olid omavahel sellel ajaperioodil ühenduses. Oli näha poolustel jääaega.
-
Permiajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaalooduses olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% kõigist Maa liikidest kadusid.
-
Triiaseajastu algus oli eelmise ajastu väljasuremise tõttu üsnagi vaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ,kes peale järgmist väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Mesosoikumit kutsutakse ka dinosauruste ja roomajate ajastuks. Pärast paleosoikumi lõpus toimunud väljasuremist, kulus elustikul 10 mln aastat, et taastuda. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ilmusid veel linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Hakkasid tekkima esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ajastu lõpus toimus dinosauruste jt mereliste roomajate väljasuremine.
-
-
Esimesed imetajad tekkisid 208 mln a tagasi. Esimene imetaja Maal oli morganukodontid.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid nt: ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Juura ajastul elasid tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
200 mln a tagasi oli näha, et Maa mandrid hakkasid vaikselt kuju võtma, tänased Põhja-ja Lõuna-Ameerika olid oma praeguste asetuste poole teel ning Euraasia on ühes tükis.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, karpide ja ammoniitidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid linnu-ja imetajaliigid. Toimus massiline väljasuremine ning hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
-
Esimesed õistaimed tekkisid 140 mln a tagasi. Vanim teadaolev selline taim on Montsechia vidalii.
-
100 mln a tagasi oli Maa peaaegu sarnane nagu tänapäeval. Mandrid veel liikusid oma kohtadele ning tõusid veepinnale.
-
Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elasid maismaal ja ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, enamus maismaast oli täis troopilisi metsi, siis hakkas kliima jahenema, endisi metsi hakkasid katma rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased - hominiidid. Kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Ilmusid Homo esindajad.
-
66 mln a tagasi põrkas Maaga kokku viimane teadaolev meteoriit Cretaceous–Paleogene, selle meteoriidi diameeter oli suurem kui 10km ja seni, ei ole ühtegi suuremat meteoriiti Maaga kokku põrganud. Pärast kokkupõrget suri välja 1/3 Maal olevast elust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist, hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid meredesse elama. Ilmusid primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maodm konnad ja laululinnud, samuti rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid tänapäeva inimese eellased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
20 mln aastat tagasi tekkis Euroopa manner, peale Pangaea mandri lahtitõukest.
-
7-5 mln a tagasi arvatakse, et arenesid esimesed inimese eelkäijad. Nad arvatavasti arenesid Aafrikas ja hakkasid kõndima iseseisvalt kahel jalal.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on palju väljasurnud imetaja- ja linnuliike. Nt mammutid, ninasarvikud, moad. Mitmete loomade välja suremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Siiani liiguvad mandrid omasuundades, näiteks Austraalia liigub põhjasuunas 7cm iga aasta. Saab vaid järeldada, milline näeb planeet Maa välja tulevikus.
