-
Kestus 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga Theia, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile. -
-
Kestus 2,5 kuni 0,542 miljardit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlust tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti surem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, mis võis kujuneda vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
Esimesed kalad tekkisid 518 kuni 530 miljonit aastat tagasi. Nad olid umbes 2,5 cm pikad ja pea 7-8 piluga, mis nägid välja nagu lõpused. Neil oli ka selge selgroog ümbritsetud lihastega. Aga erinevalt tänapäeva kaladest ei olnud neil lõualuud. -
Kestus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa okeaanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 470 miljonit aastat tagasi. Need olid soonteta taimed, nagu samblad ja heviksammaltaimed, millel polnud sügavaid juuri. -
Kestus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga asjastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Esimesed metsad esinesid umbes 380 miljonit aastat tagasi. Need võisid koosneda archaeopteristest, mis sarnaseid puude ja sõnajalgadega ja kasvasid kuni 10 meetri kõrguseks. -
Esimesed kahepaiksed arenesid umbes 370 miljonit aastat tagasi välja sagaruimsetest kaladest. Neil olid välja arenenud mitme liigesega jalataolised uimed, millel olid sõrmed, mis võimaldasid neil mööda merepõhja roomata. Hoolimata sellest, et paljud neist eelajaloolistest kaladest said maal roomata, veetsid nad suurema osa ajast vees. Neil olid hakanud arenema kopsud, kuid nad hingasid siiski valdavalt lõpustega. -
Kestus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaal esinesid esimesed roomajad. -
Pangaea oli hiidmanner, mis eksisteeris ligikaudu 300-200 miljonit aastat tagasi. See sisaldas kõiki tänapäeva mandreid. Pangaea on uusim eksisteerinud hiidmanner ja esimene, mille geoloogid rekonstrueerisid. -
Kestus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene ning väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid ajastu lõpul pärast järjekordset väljasuremist peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused ilmusid umbes 230 miljonit aastat tagasi. Nad arenesid välja roomajatest. Dinosaurused vallutasid kogu maismaa. Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. -
Esimesed imetajad ilmusid umbes 210 miljonit aastat tagasi. Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon. Nad olid üks mitmest erinevast imetajate suguvõsast, mis sel ajal tekkisid. -
Kestus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Esimesed linnud arenesid umbes 150 miljonit aastat tagasi dinosaurustest. Fossiilide järgi on vanim teadaolev lind on ürglind. Ta ronis puudel, haarates jalgade ja tiibade tugevate küünistega okstest ning lendas lühikesi vahemaid, et kiiremini saagi kallale hüpata või end loomtoiduliste dinosauruste eest säästa. -
Kestus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Esimesed õistaimed tekkisid umbes 130 miljonit aastat tagasi. Õistaimed vallutasid kiiresti kogu maismaataimestiku. Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Pildil on näha, millised esimesed lilled Maal välja näha võisid. -
Esimesed mesilased ilmusid 100 miljonit aastat tagasi. Nad arenesid välja iidsetest röövherilastest, kes ehitasid oma pesasid ja kogusid toitu oma järglastele. Need herilased olid lihasööjad, aga mesilased toitusid õistaimedest. -
Kestus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Hiljem hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed ja kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Umbes 66 miljonit aastat tagasi toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid ka dinosaurused. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, mille kokkupõrke käigus Maaga vabanes sama palju energiat kui mitme miljoni tuumarelva samaaegsel plahvatusel. Plahvatuse tulemusena muutusid ookeanid happeliseks. -
-
Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Umbes 8 kuni 4 miljonit aastat tagasi ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Inimesena viivast liinist lahknesid kõigepealt gorillad ja seejärel šimpansid. -
Kestab 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule