-
Kestus: 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
Päikesesüsteemi tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Tihedamates vööndites hakkas aegamisi aine kokku tõmbuma väiksemateks tompudeks, mis kasvasid ja põrkasid omavahel kokku, mille tulemusel tekkis planeet Maa. -
-
Maa põrkus kokku taevakehaga Theia ja tekkis Kuu. -
Kestus: 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised), milles on säilinud bakterifossiile. -
-
Algelised eluvormid tõenäoliselt tekkisid tollaaegsete atmosfäärigaaside (ammoniaagi, metaani ja vesiniku) reaktsioonist Päikese ultraviolettkiirguse mõjul. Tekkinud suured ahelmolekulid kogunesid merelahtedesse ning molekulievolutsiooni tulemusel moodustusid algelised rakud. -
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tulemusel. Proterosoikumis ehk agueoonis oli Maa ulatuslikult jääga kaetud (poolustest kuni ekvaatorini) arvatavasti vulkaanilise aktiivsuse puudumise tõttu - tuntakse kahte tollaaegset jääaja perioodi: Huron ja Krüogeen. -
-
Esimesed tõendid mitmerakulistest organismidest olid tõenäoliselt tsüanobakterite sarnased organismid.
-
Esmastest eeltuumsetest organismidest kujunesid endosümbioosi tulemusel eukarüoodid ehk esimesed organismid, millel olid membraaniga ümbritsetud organellid. DNA ehk pärilikkusaine hakkas asuma nukleuses ehk rakutuumas. -
Aegkonna lõpus lmus pehmekehaline ehk ilma skeletita elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Kestus: 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Mitmetel loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja karpidel, tugev välisskelett trilobiitidel). Välisskelett võis kujuneda vastusena röövloomade jõudsale lõugade ja hammaste evolutsioonile.
-
Esimesteks selgroogseteks loomadeks olid kalad, kes kujunesid välja umbes 530 miljonit aastat tagasi. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi. -
Kestus: 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Rikkalik elustik soojades troopikameredes: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes järsult - lõppes järjekordse jääajaga. Selle tulemusel muutusid madalmered kuivaks maismaaks - mereelustik suri massiliselt välja. -
Cooksonia - üks esimesi teadaolevaid maismaataimi. -
Kestus: 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja eelistasid kasvukohana niiskeid üleujutatavaid alasid. -
Esimeste maismaaloomade hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus: 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Veekogusid asustanud kalad (rüükalad, vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning omasid tollal tippkiskja kohta. Maismaal toimusid olulised muutused: võrreldes madala ja hõreda maataimestikuga ajastu algul, olid ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad. -
-
Esimeste metsade tekkega ilmusid esimesed kahepaiksed (selgroogsed), kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Kestus: 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid massiivsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Pildil on kujutatud Casineria fossiili - esimesest tetrapoodi, kes hingas õhku ja elas maismaal. -
Kestus: 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud karmi kliimaga kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid kliimaga kohanenud. Taimestiku poole pealt suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% Maa asustanud liikidest. -
Kestus: 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene permi ajastu väljasuremise tõttu - liigirikkuse taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid järjekordse väljasuremise tulemusel ajastu lõpul peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Fossiilsete tõendite kohaselt on paleontoloogid tuvastanud üle 500 erineva perekonna ja üle 1000 erinevat liiki mitte-linnulisi dinosauruseid. Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. -
Morganucodon - varseim teadaolev imetajasarnane loom triiase ajastul. -
Kestus: 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Triiase ajastul elanud loomad vahetati välja dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate poolt. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas hulganisti merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevased kalad. Maismaast oli suur osa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Archaeopteryx - esimese linnulaadse organismi geenus. -
Kestus: 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed vallutasid kogu Maa ökonišid ja hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustegaa, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpide ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine (arvatavasti meteoriidiplahvatuse tõttu) - hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
Montsechia vidalii - kõige vanem teadaolev õistaime fossiil. -
Esimesed mesilased sarnanesid palju rohkem herilastega ja nad toitusid teistest putukatest, mitte meest ning õietolmust. -
Kestus: 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremise järgselt algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate väikesearvulisest asurkonnast arenes suur liigirikas rühm. Enamik neist elas maismaal, vaalade eellased aga meredes. Ajastu lõpul kliima jahenes järk-järgult, valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad, savaannid). -
Dinosaurused ning ka paljud teised hiidroomajad hävisid tõenäoliselt meteoriidiplahvatuse tagajärjel. -
-
-
Eotseeni ajastikul elanud primaat Notharctus tenebrosus. -
-
Kestus: 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemaulatuslikult hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, veel rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimeste eellased. Maa kliima jahenes oluliselt - see tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja jääkatte tekkimise poolustele. -
Sahelanthropus tchadensis - üks vanimaid teadaolevaid hominiide. -
Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - tänapäev. Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) - ja linnuliike (dodo, moa). Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Perekond Homo Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.