-
Kestvus 4.6 kuni 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Kokkupõrge Maa ja taevakeha Theia vahel, mille tagajärjel tekib Kuu. -
Kestvus 4-2.5 miljardit aastat tagasi. Mredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stormatoliidid- mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Elu arvatakse olevat tekkivat umbes 3,8 kuni 3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide, ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite, esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. -
Arvatavasti umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma, ehk bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Eukarüootide seas arenesid nii taimed, seened kui ka hulkraksed loomad umbes 700-1200 miljonit aastat tagasi. -
Kestvus 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline, ehk ilma skeletita, niinimetatud Ediacara elustik. -
-
Eukarüoodid on rakud, millel esineb rakutuum. Vanim eukarüoodi kivistis on umbes 1,9 miljardit aastat vana. -
Esimesed selgroogset tekkisid umbes 700 kuni 500 miljonit aastat tagasi. -
Kestvus 542 kuni 485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised tänapäeva organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda tuntakse kambriumi plahvatusena. kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, ja limulised. Kujunes mineraalne toes näiteks koda, karp ja välisskelett, mis olid võib olla vastuseks kiskjate lugade ja hammaste arengule. -
-
-
Kestvus 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine põhjustas ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Vanim odasabade fossiil pärineb ordoviitsiumi ajastu lõpust. Odasabad elavad ka veel tänapäeval. -
Kestvus 443 kuni 419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maataimestik madal ja hõre, aga ajastu lõpus olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid ka esimesed kahepaiksed. -
Kestvus 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Karboni ajastul elas maailma suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 meetrit. -
Permi ajastul elas kuni 4 meetri pikkune Edaphosaurus, kes oli üks esimesi taimtoidulisi imetajaid. -
Kestvus 299 kuni 252 miljonit aastat tagasi. Pangea hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. -
Umbes 300 miljonit aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. -
Permi jastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestvus 252 kuni 201 miljonit aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Triiase ajastul Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
Pterosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. -
Ühed suurimad pterosaurused. Nende tiibade siruulatus oli kuni 6 meetrit. -
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnasi loomi, kes elas Triiase ajastul. -
Kestvus 201 kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest. -
Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused. -
Kestvus 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
Üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
Kestvus 66 kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. -
Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
Umbes 66 miljonit aastat tagasi kriidi ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine ja selle käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Kestvus 2,5 kuni 2,3 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Umbes 4 kuni 7 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hominiidid. Tänapäeva inimliik tekkis umbes 300000 aastat tagasi. -
Mammutid olid elevantide lähedased sugulased. Nad surid välja kliimamuutuse tõttu. -
Kestvus 2,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.