-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane kuu.
-
-
Ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
-
Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias
Stromatoliidid -
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Ajaperiood, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu ülemaailmse ulatusega jääaega ning samut hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikum lõpuks peetakse kambriumi plahvatust.
-
-
-
Leitud USAst Michiganist.
-
-
Proterosoikumi lõpust
-
Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad veel tänapäevalgi, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks mitmekülgsele loomastikule.
-
-
-
-
-
Soojades troopikameredes asus rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuni toimus kiire jahenemine jääaja tulekuga. Toimus massiline mereelustiku väljasuremine.
-
-
-
Siluri jooksul toimus mitu olulist evolutsioonilist arengut. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus. Samuti ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
-
Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
-
Arthropleura, tema pikkus oli kuni 2,6 m. (345-295 mln a tagasi)
-
-
-
Elas permi ajastul, kuni 4m pikkune, üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses väga karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes pidasid sellistes oludes vastu. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmnesid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
-
Mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad.
-
-
-
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. Välimuselt meenutas hiirt
-
Juura ajastut nimetatakse ka roomajate ajastuks. Sel perioodil toimus veel 2 suurt väljasuremist, kumbki neist aga ei kuulu "Suure Viie" massilise väljasuremise hulka. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suured paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.
-
Elasid meredes, spiraalse kojaga peajalgsed limused.
-
-
-
-
Kriidiaeg oli suhteliselt sooja kliimaga periood, mille tulemuseks oli kõrge eustaatiline merevee tase, mis tekitas arvukalt madalaid sisemeresid. Maismaal domineerisid endiselt dinosaurused. Selle aja jooksul ilmusid uued imetajate ja lindude rühmad, samuti õistaimed. Kriidi ajastu lõppes massilise väljasuremisega mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Kuni 7-meetrise tiibade siruulatusega lendavad roomajad
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Perioodi algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning tekkis palju heitlehelisi taimi. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Toimusid mõned mandri liikumised, kõige olulisem neist oli Põhja- ja Lõuna-Ameerika ühendamine Panama kannusel, hilisemal Pliotseenil.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks mammut, karvane ninasarvik ning linnuliigid näiteks dodo ja moa. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal.
-
-
