-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Hadaikum algas Maa tekkimisega. 100 miljonit aastat pärast Maa tekkimist, põrkas planeet Maa kokku suure taevakehaga, tekkis Kuu. Hadakuimi lõpuks tekkis algeline maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud.
https://www.youtube.com/watch?v=U1pAfjupEA4 -
-
-
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Veekogud on maakeral eksisteerinud juba ilmselt 3,8 miljardit aastat. Tõenäoliselt tekkis hüdrosfäär ürgeooni alguses. -
-
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik.
-
-
Fanerosoikum, Maa geoloogilises ajaloos vahemik (eoon), mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna. Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kainosoikum, Mesosoikum, Paleosoikum. -
Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng , mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme.Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
-
-
Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks (vanimast noorimani) : kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Тoimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.
-
-
Ordoviitsiumis kuulusid tähtsamate mereorganismide hulka trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, brahhiopoodid (käsijalgsed), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ordoviitsiumi ajastu keskel lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid ning merisiilikud, samuti on leitud esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine. Selle käigus kadus 60% perekondadest.
-
Siluris domineerisid selgrootud mereorganismid ning madalmeredes leidus rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised esinevad loomarühmad olid brahhiopoodid (käsijalgsed), ostrakoodid ja meriliiliad, olid iseloomulikud magestunud laguune asustanud eurüpteriidid (meriskorpionid). Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiinikuid kasutatakse siluri kivimite stratigraafialisel liigestamisel juhtkivististena.
-
Devoni ajastul tekkisid esimesed putukad, hulkjalgsed ja primitiivsed kahepaiksed. Devonis surid peaaegu täielikult välja graptoliidid ja trilobiidid, samuti vähenes tunduvalt peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid devoni ajastul arvukamad karbid, teod, brahhiopoodid (käsijalgsed) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogsetest olid devonis esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdavalt esines lõuatuid.
-
Karboni ajastul oli loomastikule iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ning nende rohkus. Eriti rohkelt esines algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad ning meredes domineerisid kõhrkalad (hailaadsed). Selgrootutest esines meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, brahhiopoode (käsijalgseid), meriliiliaid ja –siilikuid, õisloomi, karpe ning tigusid.
-
Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril.
-
Mesosoikum on ajaloo kõige soojem periood.Mesosoikum on tektoonilise, klimaatilise ja evolutsioonilise tegevuse ajastu. Vaiksete, Atlandi ja India ookeanides toimub kontinentide kontuuri ja mägede moodustamine; maa jagamine on aidanud kaasa muudele olulistele evolutsioonilistele sündmustele. Kliima oli kogu aja jooksul soe, mis mängis olulist rolli ka uute loomaliikide arengus ja kujunemises. Ajastu lõpuks jõudis suurem osa liikide mitmekesisusest oma praegusele seisundile.
-
-
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerviaks Maa maismaataimestikuks.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis toob kaasa massilise väljasuremise. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutisioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Algul oli kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel laiusid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima aegamisi jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised metsad. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
Kainosoikum on ajastu, mida iseloomustavad väga erinevad maa-, mere- ja lendloomad. See on imetajate ajastu. Imetajad on pika evolutsiooni läbi teinud väikesest hulgast primitiivsetest väikestest vormidest mitmesugusteks maismaa-, mere- ja lendliikideks. Kainosoikumit võib nimetada ka savannide, õistaimede ja putukate ajastuks. Samuti ka linnud arenesid. Taimede vahel ilmuvad terad.Kainosoikumi ajastut tähistas esimese intelligentse elu ilmumine Maal - Homo sapiens.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrika ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvalt jäätumisi. Kujunes välja jääkate poolustel.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule.
-
