-
Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
4,6 miljardit aastat tagasi hakkas raskete elementidega rikastunud tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Tihedamates vööndites hakkas aine kokku tõmbuma alguses väikesteks tompudeks ja pärast Kuu- suurusteks taevakehadeks. Selliste taevakehade kokkupõrkel tekkis Maa. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga, tekkis Kuu. -
Kestvus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised). Stromatoliitides on säilinud bakterifossiile. -
-
3,8 mld aastat tagasi arenesid arhaikumi meredes algelised eluvormid. -
3,5 mld aastat tagasi hakkasid arenema stromatoliidid. Need on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, kus on säilinud ka bakterfossiile. Võib praegugi kohata Austraalias. -
Kestvus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik. -
-
-
Kestvus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine ehk saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
-
Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid algul väikese ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, näiteks käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid ka tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal elutsesid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimed osakaal ning meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Selle tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus väljasuremine ja dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
Kestvus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Endiste loomade asemele ilmusid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tulid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
-
Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid primaadid. Ajastu alguse oli kliima soe ja niiske, metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimeste vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid on välja surnud, mida seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
