-
Haidaikumi perioodi kuulub Maa kujunemine, tugev vulkaaniline aktiivsus ning sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. Algse atmosfääri peamisteks koostisosadeks olid vesi (uduna), HCN, NH3. Hadaikumi lõpus algas planeedil järk-järguline temperatuuri langus.
-
Kosmiliste osakeste ja gaaside ühinemise tagajärjel 150 miljoni aasta jooksul kujuneb Maa kuju. Peamisteks elementideks vesinik ja heelium.
-
-
Arvatavasti keskmiselt Marsi-suurune taevakeha põrkus Maaga.
-
Arvatav vanim kivim Maa ajaloos.
-
Arhaikumis kujunesid esialgsed ookeanid ja kontinendid. Atmosfäär oli täidetud metaani ja lämmastikuga. Puudus osoonikiht. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi iseloomustavad esimesed mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterid ning vetikad.
-
Oletatavasti peetakse esimesteks organismideks keemilistest ainetest kujunenud kemoautotroofe, kes ei vajanud oma elutegevuseks hapnikku.
-
-
4400 mln aastat tagasi algas maapinna tahkestumine, vulkaanidelt tekkiv aur kondenseerus järk-järgult pinnasesse. 600 mln aasta vältel kujunesid sellest tegevusest ookeanid.
-
Alates 3,3 mld aastast on hapniku osakaal tänu elusorganismide arengule tõusnud 1%-lt 21%-ni.
-
Tsüanobakterid alustasid kaltsiumkarbonaadi sidumist, millest tekkisid stromatoliidid. Samuti tekkis paekivi.
-
Arvatakse, et esimesed keemilised ühendid (lipiidid) eukarüootidest ulatuvad 2700 mln aasta tagusesse aega.
-
Proterosoikumis tõusis atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides hapnikusisaldus, mis põhines peamiselt tsüanobakterite elutegevusel, kes jääkproduktina tootsid hapnikku. Selles perioodis ilmnes mitu ülemaailmset jäätumist ning ajavahemikku jääb ka Ediacara elustiku teke. Üheks tähtsamaiks muutuseks võib lugeda osoonikihi tekke.
-
Keskmiselt 2500 mln aastat tagasi oli tugevalt suurenenud hapniku tootmine. Toodetud hapnik ühines metaaniga, moodustades süsihappegaasi, mis põhjustas üleüldiseid jäätumisi järgmiseks 300 mln aastaks.
-
-
Algsed millimeetrised eukarüoodid olid kõigi järgnevate mitmerakkulise organismide aluseks, neist on alguse saanud nii loomad kui ka taimed.
-
Arvatakse, et esimesed bakterid liikusid veest maapinnale 2000 mln aastat tagasi, mis oli võimalik tänu piisavale hapnikule. Hapniku mõjul oli pinnases leiduv raud võimeline oksüdeeruma.
-
600 mln aastat tagasi algas mitmerakuliste loomade ja taimede kiire areng
-
Kambriumis ilmusid eelnevalt tundmatud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Tuhandete kalaliikide arenemine ja mitmekesine veetaimestik, näiteks meritähed ja merisiilikud. Samuti mineraalse toese ilmnemine (koda karpidel, välisskelett trilobiitidel). Kambriumi võib teatud mõttes nimetada evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. Kambriumi kliima oli keskmiselt 7 kraadi soojem kui praegusel ajastul ning selle ajastu alla kuulub Rodina kontinendi lagunemine.
-
-
-
Ordoviitsium on saanud oma nime ühe Keldi hõimu järgi ning seda iseloomustab rikkalik elustik - käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ajastu lõpul ilmnes kliima järsk jahenemine - jääaeg. Ordoviitsiumi osaks oli mereelustiku massiline väljasuremine ning ookeanipinna vähenemine. Massiline väljasuremine mõjus eriti raskelt mitmetele planktoni liikidele.
-
Silurit iseloomustavad primitiivsed kalad, niisketel maastikel asustasid maismaad taimed. Käsnad, korallid ja lubivetikad kujundasi rifid. Esimesteks maismaa loomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
-
Devonis olid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid tavalised mereasukad, jätkus riffide ehitus. Ilmnesid esimesed metsad ja kahepaiksed. Suur tähtsus oli eostega levivatel taimedel. Ajastu lõpuks kujunesid mitmetel taimeliikidel lehed ja juurestik. Devonit nimetatakse ka kalade liigirikkuse pärast Kalade ajastuks.
-
Keskmiselt 360 mln aastat tagasi alustasid esimesed kahepaiksed Gondwana kontinendi asustamist.
-
Karbonis võimutsesid võimsad metsad- osjade, koldade ja sõnajalgade eellastest. Esimesed roomajad ja kivisöe kuhjumine. Karbonit iseloomustavad ka soo-metsad. Taimestiku näideteks on Lycopodiopsida, Equisetum telmateia. Sellel perioodil tõusis atmosfääri hapnikusisaldus 35%-ni. Arvatakse, et hapniku protsendiline tõus võimaldaski eluorganismide suurema kasvu.
-
Hiidmanner Pangea teke, roomajate, paljaseemnetaimede ja luukalade ülemvõim - olid peamisteks Permis aset leidnud sündmusteks. Samuti jääb Permi ajastusse Maa ajaloo suurim väljasuremine (95% kõigist liikidest). Väljasuremise elasid üle peamiselt kaks loomade gruppi - Therapsid ja Archosaurs.
-
305 mln aastat tagasi toimus globaalse soojenemise tagajärjel nii vee- kui ka maaelustiku massiline väljasuremine. Hukkunud taimestikust tekkisid kivisöe varud. Vihmametsad asendusid kõrbetega.
-
-
Triaases kohanes elusloodus Permis esinenud elustiku hukkumisega. Triiast iseloomustab esimeste dinosauruste ja imetajate arenemine, ammoniitide ja karpide osatähtsuse tõus. Ajastu lõpul võttis teadmata põhjusel maad järjekordne massiline väljasuremine.
-
230 mln aastat tagasi algas esimeste imetajate areng, kellest esimeseks oli Eozostrodon.
-
Dinosauruste dominants algas Triiase perioodi keskpaigas ning kestis läbi Juura ja Kriidi perioodi, lõppedes nende väljasuremisega Paleogeeni alguses.
-
Juuras arenesid esimesed linnud (Archaeopteryx), krokodillid ja kilpkonnad, põhilise metsa koosseisu moodustasid paljaseemnetaimed. Lisaks ihtüosaurusele ja plesiosaurusele olid veestiku osaks esmakordselt ka tänapäevased liigid. Suur tähtsus oli dinosaurustel nagu stegosaurus, brachiosaurus. Juura ajastul suurenes õhuniiskus.
-
Juura ajastu keskpaigas lagunes Pangea kontinent kaheks uueks kontinendiks - Laurasia ja Gondwana.
-
Kriidi ajastul muutusid domineerivaks õistaimed. Selle ajastu osaks oli ka dinosauruste ja teiste liikide massiline väljasuremine, hukkus keskmisel pool planeedi elustikust. Massilist väljasuremist seostatakse peamiselt asteroidi või komeediga (Chicxulub crater), aga täpsed asjaolud ei ole teada.
-
Paleogeenis avaldus imetajate ja lindude dominatsus maismaa üle. Esimesed primaadid. Paleogeeni alguses võimutsesid troopilised metsad, kuid kliima jahenemise käigus suurenes heitleheliste taimede, preeriate ning savannide osatähtsus. Kontinendid liikusid järjest rohkem oma tänapäevase asetuse suunas, eraldusid Euroopa ja Põhja-Ameerika, samuti Austraalia ning Antarktika. Vähenes merevee tase.
-
-
50 mln aastat tagasi arenesid esimesed vaalad. Seda loetakse Paleogeeni üheks suuremaks vee-elustiku arenguks.
-
Neogeenis ilmnes tänapäevase loomastiku, taimestiku ja mandrite geograafia üldilme väljakujunemine. Neogeeni alguses toimusid mitmed kontinentide vahelised kokkupõrked, tekkisid mitmed mäestikud. Uued kontinentide vahelised ühendused toetasid mitmete liikide rännet. Neogeeni ajastusse jääb ka esimeste hominiidide areng. Poolustele tekib püsiv jääkate.
-
On avastatud fossiilid perekond Homo esindajatest ulatuvad 2,8 mln aasta tagusesse aega. Tänapäevaste inimeste arengu alguseks loetakse 190 000 aastat tagasi olnud perioodi.
-
Perioodi iseloomustab inimeste kasvav mõju (inimeste vahetute eellaste evolutsiooni algus), mitmete imetaja- ja linnuliikide väljasuremine (mammutid, moad). On ilmnenud mitmeid jääaegu, millest hiljutiseim oli 10 000 aasta eest. Meredes olid tippkiskjateks vaalad, haid, hülged ja saarmad. Kvaternaari loetakse inimeste ajastuks.
-
Kvaternaari ajastul on järjest suurenenud inimkonna mõju planeedi elustikule. Mitmete liikide, kaasaarvatud mammutite, väljasuremist seostakse peamiselt just inimeste kasvava mõjuga.
