-
Kestus: 4,6 mld - 4 mld a tagasi
Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
-
100 mln aastat pärast Maa teket põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus: 4 mld - 2,5 mld a tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
-
Kestus: 2,5 mld - 542 mln a tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Kestus: 542 mln - 485 mln a tagasi. Kambriumis tekkiseid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Plajudel loomadel kujunes välja mineraalne toes. Välisskelett kujunes välja vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
-
Kestus: 485 mln - 443 mln a tagasi. Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu ookeani pind alanes kuni 100 m võrra. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
-
Kestus: 443 mln - 419 mln a tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus: 419 mln - 359 mln a tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Tekkisid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
Kestus: 359 mln - 299 mln a tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus: 299 mln - 252 mln a tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kestus: 252 mln - 201 mln a tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumine võttis elustikul aega kuni 10 mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenesid ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Kestus: 201 mln - 145 mln a tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljjasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
Kestus: 145 mln - 66 mln a tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Väljasuremise üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
-
-
Kestus: 66 mln - 23 mln a tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
-
Kestus: 23 mln - 2,5 mln a tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
Kestus: 2,5 mln tagasi - 0 a. Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule.
