-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedaselt meteoriidisajud. Kujunesid alge maakoor, atmosfäär ja moodustasid ookeanid. -
Kestus 4,6 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hõlmab peaaegu 90% kogu Maa ajaloost. Jagatud kolmeks ajastuks: Asoik, arhailine ja proterosoiline. Kivistunud organismide arvukus oli sellel perioodil suur. -
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Päris vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüanobakterite ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kijunenud kihilised moodustised. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli jääga kaetud. Oli Ediacara elustik nn ilma skeletita elustik. -
-
Kestus 542 mln kuni 1 mln aastat. Toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng. Fanerosoikum jaguneb Paleosoikumiks, Mesosoikum ja Kainosoikumi aegkonnaks. -
Kestus 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Paleosoikum on vanim Fanerosoikumi aegkond.Jaguneb kuueks geloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured ja arenenud roomajad ning ilmusid ka esimesed taimed. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. -
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljud loomad said endale jõulisi hambaid ja lõugasi, millega kaasnesid röövloomad. -
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trlobiidid, korallid jt. See aeg lõppes jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. -
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende seas olid tuhatjalsed, meriskorpionid ja skorpionid. Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. -
-
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopkameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed js trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõppus tekkisid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
-
Kestus 359 mln ja 299 mln aastat tagasi. Katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud piudust kujunesid kivisöeladmed. Ilmusid esimesed roomajad -
-
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastik olid ülekaalus romajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. -
-
Kestus 252 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Jaguneb Triiase, Juura ja Kriidi ajastuks. Toimus massiline väljasuremine Kriidi ja Triiasse piiril. Maa oli kuumem kui praegu. Mesosoikum oli märkimisväärse ajaga tektoonilne, kliima ja evolutsiooniline tegevus. -
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, aga pärast seal ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad , meredes suurenes ammoniitide ja kapide osakaal. -
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud lomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirestikõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. OOkeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused- põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Kestus 66 mln kuni 1mln aastat tagasi. Arenesid imetajad arenesid, kiskjad, kobjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised. Arenesid inimesed. Maale arenesid iseloomulikud pinnavormid, taimed ja loomad. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savabbid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid sel perioodil välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate -
-
Kestus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Surid paljud imetajaid ja linnuliike nt mammut, karvane ninasarvik ja dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -