-
Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
100 miljonit aastat pärast maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist. Puudusid vaba hapnik ja osoonikiht. Tekkisid mered. Meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladestusteston pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
-
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal oli Maaulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslikult pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Esimesed tõendid mitmeraksete kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. -
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma. -
Leidis aset 485 kuni 443mln aastat tagasi. Elas ikalik elsik ja ilmusid esimesed maismaataimaed. Orduviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest. -
Kestvus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Soojade meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama. -
Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10m kõrguseks. -
-
Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest. -
Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. See on esimene mesosoikumi aegkonna ajastu. Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad (pterosaurused), ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks. -
-
-
Varaseimad teadaolevad imetajad olid morganukodontiidid, pisikesed vitsasuurused olendid, kes elasid 210 miljonit aastat tagasi dinosauruste varjus. Nad olid üks mitmest erinevast imetajate liinist, mis sel ajal tekkisid. Kõik tänapäeval elavad imetajad, kaasa arvatud meie, põlvnevad ühest ellujäänud liinist. -
Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad (saurused). -
Varaseim teadaolev (fossiilidest) lind on 150 miljoni aasta vanune Archaeopteryx, kuid linnud olid arenenud juba enne seda. Varsti pärast Archaeopteryxi ilmus rida täpsemate funktsioonidega linde. Ühest rühmast said alguse tänapäevased linnud hiliskriidiajastul. -
Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakaksid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. -
Varaseimale teadaolevale roomajale on antud perekonnanimi Hylonomus. See oli umbes 20–30 sentimeetrit pikk, elas soodes ning sõi putukaid ja muid väikeseid selgrootuid. Alguses olid sünapsiidid edukamad kui sauropsiidid. -
Teadlased leidsid Liaoningist (Archaefructus) iidse taime, millel on väga väikesed lihtsad õied ja mis võiks olla üks esimesi õitsvaid taimi. Archaefructus elas umbes 130 miljonit aastat tagasi ja kasvas tõenäoliselt vees või selle läheduses. -
Mesilased arenesid välja iidsetest röövherilastest, kes elasid 120 miljonit aastat tagasi. Nagu mesilased, ehitasid need herilased oma pesasid ja kaitsesid neid ning kogusid toitu oma järglastele. Kuid kuigi enamik mesilasi toitub lilledest, olid nende herilaste esivanemad lihasööjad. -
Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid. -
-
-
Fossiilsed andmed viitavad sellele, et jänesed arenesid välja Aasias. Küülikud kuuluvad jäneseliste seltsi, kuhu kuulub umbes 40 liiki küülikuid, jäneseid ja Pikasid. -
Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased. -
Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese pha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
