-
Kestus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus 4 mld- 2.5 mld aastat tagasi. Kliima muutus stabiilsemaks ning sulanud oleku asemel hakkas Maa jahtuma. Veeauru kondenseerumisel tekkisid ookeanid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Kui hapnik segunes ookeanides rauaga, kogunes merepõhjale roostetanud raud. Vöödilise raua moodustumine jätkus ning hapnik vabanes atmosfääri. Sellepärast on see sündmus suur hapnikuga varustamise sündmus. Kuu orbiidil olemine stabiliseeris ka Maa võnkumise ning tekkisid aastaajad.
-
-
Esimene elu arenes oletatavalt 3.8 mld aastat tagasi veealustes leeliselementides ning põhines tõenäoliselt pigem RNA-l kui DNA-l. Seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest.
-
Stromatoliidid hakkasid arenema 3.5 mld aastat tagasi. Praegu võib neid kohata nt Austraalias. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
Kestus 2500-542 mln. a tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistastuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Ei ole teada, kuidas täpselt mitmerakulised organinmid tekivad, kuid oletatakse, et üherakulised olendid võisid koostada kolooniaid ning seeläbi võisid areneda mitmerakulised organismid (lisatud pildina skeem).
-
Eukarüoodid jagunevad kolme rühma: tänapäevaste taimede esivanemad, seente esivanemad ja loomade esivanemad. Need jagunevad eraldi liinideks ja arenevad eraldi. Me ei tea, millises järjekorras need kolm rühma omavahel lahku läksid. Sel ajal olid nad tõenäoliselt kõik veel üherakulised organismid.
-
Kestus 542-485 mln. a tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide (tänapäevased) ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda elulutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; need olid oluliseks toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evulutsioonile.
-
-
-
Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Esimesed kalaliigid on agnaadid, ehk lõualuuta kalad. Üheks esimeseks lõualuuta kalaliigi näiteks on Haikouichthys. Hilise Kambriumi ajal ilmusid esmakordselt angerjasarnased lõualuudeta kalad, keda nimetatakse konodontideks ning väikesed peamiselt soomustega kalad, keda nimetatakse ostrakodermideks. Enamik lõualuudeta kalu on kahjuks nüüdseks välja surnud.
-
Kestus 485-443 mln. aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triolobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli aldavalt soe, kuid ajastu lõoul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Esimesed maismaamaataimed ilmusid Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesistus kiiresti. Need olid mittevaskullaarsed taimed, nagu samblad ja maksarohud, millel puudusid sügavad juured.
-
Kalad jagunevad kahte suurde rühma: luukala ja kõhrkala. Kõhrkaladel, nagu nimigi ütleb, on luustikud pigem kõhrest kui kõvemast luust. Nende hulka kuuluvad lõpuks kõik haid, uisud ja kiired.
-
Kestus 443-419 mln. a tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus 419-359 mln. aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Esimesed neljajalgsed ehk tetrapoodid arenevad sellistest vaheliikidest nagu Tiktaalik. Nad arenesid tõenäoliselt madalates magevee elupaikades. Tetrapoodid jätkavad maa vallutamist ja neist saavad alguse kõik kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.
-
Kestus 359-299 mln. a tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2.6 meetrit.
-
Pangea hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.
-
Kestus 299-152 mln. a tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaluu suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune Edaphosaurus oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.
-
Kestus 252-201 mln. a tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpultoimunud väljasuremisest taastunumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused ilmusid esmakordselt triiase perioodil, ajavahemikus 243–233,23 miljonit aastat tagasi, kuid dinosauruste täpne päritolu ja ajaline areng ei ole kindlalt teada. Dinosaurustest said domineerivad maismaaselgroogsed pärast 201,3 miljonit aastat tagasi toimunud triiase – juura väljasuremislainet. Kõige vanem teadaolev dinosaurus on Eoraptor, tema fossiilid leiti umbes 231 miljoni aasta vanusest Argentina kaljust.
-
Kestus 201-145 mln. a tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüsaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Imetajad ilmusid umbes 200 mln aastat tagasi. Imetajate areng on läbinud paljusid etappe alates nende sünapsiliste esivanemate esmakordsest ilmnemisest hilise karboni perioodi ajal. Triiase keskpaigaks oli palju liike, mis nägid välja nagu imetajad. Tänapäevaste imetajateni viiv põlvkond lagunes juura ajal Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
-
Pterosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest. Arvatakse, et korraga võis maailmas elada sadu pterosauruseliike, kes olid elukeskkonnad omavahel ära jaganud, nagu seda teevad tänapäeval linnud. Nende maailmas leidus selliseid monstrumeid nagu Quetzalcoatlus northropi. Tema tiibade siruulatus oli 10,5 meetrit. Samuti leidus seal ka varblasesuurusi pterosaurusi, kes võisid toituda putukatest
-
Varaseim teadaolev lind Archaeopteryx tõusis taevasse umbes 150 mln aastat tagasi ning arenes tõenäoliselt varajastest dinosaurustest. Archaeopteryx pidi õhuruumi pärast konkureerima pterosaurustega ning lendavate roomajatega, kes olid taevast sumisenud alates hilisest Triiasest.
-
Kestus 145-66 mln. a tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakasid domineerima kogu Maa maismaataimestiks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmasarve menutavate karpidega (rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul hävisid väljasuremise käigus dinosaurused, osa merelisi roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
-
Esimesed õistaimed ilmuvad pärast kiiret arenguperioodi ning hakkasid mängima suurt rolli kogu Maa maismaataimestikus. Arvatakse, et õistaimed võisid välja kujuneda puudest. Üks kõige varasemaid teadaolevaid õistaimi on Archefructus.
-
Kriidiajastu dinosaurused saavutavad oma tipu. Umbes sel ajal elab hiiglaslik sauropood Argentinosaurus, keda peetakse Maa ajaloo suurimaks maismaaloomaks. Ta kaalus umbes 50 000 - 100 000 kg ning oli 22 - 35 meetrit pikk.
-
Kestus 66-23 mln. a tagasi. Pärast suurt liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks said heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid suured rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
Kriidi lõpul toimunud väljasuremine hävitab hulgaliselt liike, sealhulgas kõiki hiiglaslikke roomajaid: dinosauruseid, pterosauruseid, ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Samuti hävitatakse ammoniidid. Kustumine vabastab tee imetajatele, kes jätkavad planeedi domineerimist. Väjasuremise üheks suurimaks põhjuseks loetakse meteoriidiplahvatust.
-
Primaadid jagunevad kaheks rühmaks: haploriinideks (kuiva ninaga primaadid) ja strepsirriinideks (märja ninaga primaadid). Strepsirriinidest saavad lõpuks nt tänapäevased leemurid, haplorrhiinidest aga ahvid ja inimesed.
-
Kestus 23-2.5 mln. a tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Neogeeni ajastul hargnevad gorillad teistest ahvilistest.
-
-
Kestus 2.5-0 mln. aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud elolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapoens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
