Timeline: NSVL (vikipeedia)

Apr 3, 1922

Stalin

Jossif Stalin nimetati kommunistliku partei peasekretäriks.

Period: Apr 3, 1922 to Oct 16, 1952

Stalini võim

Iseloomustasid karmid repressioonid. Isikukultus. Industrialiseerimine. Sotsialismi äge areng. Kollektiviseerimine. Riigistamine

Dec 28, 1922

NSVLi loomine

Anti nõusolek NSVLi loomiseks.

Dec 30, 1922

Allkirjastamine

Vastavate delegatsioonide juhid allkirjastasid lepingud.

Feb 1, 1924

Tunnustamine

Suurbritannia tunnustas NSVL-u.

Period: Oct 1, 1927 to Oct 31, 1927

Stalini konkurendid

Leonid Trotski ja Grigori Zinovjev visati parteist välja ja saadeti eksiili.

Period: Jan 1, 1928 to Dec 31, 1928

Viisaastaku plaan

Stalin tutvustas 1928. aastal viisaastaku plaani, eesmärgiga üles ehitada sotsialistlikku majandust. Toimus industrialiseerimine ja ulatuslik riigistamine. Sundkollektiviseerimine.

Period: Jan 1, 1933 to Dec 31, 1933

USA ja NSVL-u suhted

aastal loodi USA ja NSVL-u vahel majanduslikud suhted. Seda kõike peale USA NSVL-u tunnustamist.

Period: Jan 1, 1934 to Dec 31, 1936

Sotsialism

1930-ndate keskel jätkus sotsialismi levik. Loodi GULAGid, kus tehti sunnitööd. Poliitilised repressioonid vanade bolševike vastu.

Period: Sep 1, 1934 to Sep 30, 1934

Rahvasteliit

Septembris, 1934, liitus NSVL Rahvasteliiduga.

Period: Jul 17, 1936 to Apr 1, 1939

Hispaania kodusõda

NSVL toetas vasakpoolseid rühmitusi.

Period: Dec 1, 1936 to Dec 31, 1936

Uus sovietlik põhiseadus

Stalin tutvustas detsembris uut põhiseadust.

Period: Jan 1, 1937 to Dec 31, 1938

Repressioonid

Arhiivide järgi arreteeris NKVD 1,5 miljonit inimest, kelles 681 692 lasti maha. Üldiselt, 1930- ndatel, suri liigselt 10-11 miljonit inimest. Sellele vaatamata arenes enne II maailmasõda NSVLust võimas tööstusimpeerium.

Aug 23, 1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

Mittekallaletungileping Natsi-Saksamaaga. Salaprotokollis lepiti kokku, et NSVL okupeerib Balti maad (va Leedu), Bessaraabia ning Ida-Poola, ka Soome.

Period: Jun 22, 1941 to May 9, 1945

Suur Isamaasõda

II maailmasõja osa. Lahingud idarindel peamiselt Saksamaa ja NSVL-u vahel. Algsele edule vaatamata, lõppes sõda Natsi-Saksamaa otsustava lüüasaamisega. NSVL sai endale Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Ida-Saksamaa. Tulemuseks oli ka Külma sõja algus ning Raudse eesriide teke.

Period: Feb 4, 1945 to Feb 11, 1945

Jalta konverents

NSVL loobus neutraliteedipaktist Jaapaniga ja vallutas 9. augustiks 1945 Mandžuuria ja teised Jaapani kontrolli all olevad alad.

Period: Jan 1, 1946 to Dec 31, 1946

ÜRO Julgeolekunõukogu

NSVL- ust sai ÜRO Julgeolekunõukogu asutajaliige. Järjekordne märk NSVL-u kasvavast võimust.

Period: Jan 1, 1949 to Dec 31, 1991

COMECON

Majanduslik ühendus NSVL-u ja idabloki vahel.

Mar 5, 1953

Stalini surm

Peale Stalini surma otsustati, et riiki juhivad mõnda aega ühiselt kommunistliku partei kõrgemad juhid.

Period: Mar 14, 1953 to Oct 14, 1964

Nikita Hruštšovi võimulolek

Hruštšov kukutas oma vastased ning tõusis võimule. 1956. aastaks oli tal täielik kontroll. Seda aega, mil ta kontrolli saavutas, nimetatakse destaliniseerimiseks.

May 14, 1955

Varssavi pakt

Külma sõja üks osa. Sõjaväeline liit Ida-Euroopa riikidega

Oct 4, 1957

Sputnik I

Osa NSVL-u teaduse ja tehnika ägedast arenemisest. Esimene satelliit Maa orbiidil.

Nov 3, 1957

Laika

Esimene elusolend avakosdmoses. Osa NSVL-u aktiivsest teaduse arengust.

Period: Jan 1, 1960 to Dec 31, 1989

Hiina- NSVL-u halb läbisaamine

Tekkisid erinevad arusaamad Hruštšovi ja Mao Zedongi vahel. Zedong eelistas marksistlikumat lähenemist kui NSVL. 1961. aastaks kuulutas Hiina Kommunistlik Partei NSVL-u kommunismi reeturlikuks (Hruštšovi juhtimine). Halvad suhted püsisid kuni Gorbatšovi visiidini 1989.

Apr 12, 1961

Juri Gagarin

Esimene inimene avakosmoses.

Period: Oct 14, 1962 to Oct 28, 1962

Kuuba raketikriis

Üks Külma sõja osa. NSVL soovis paigutas oma raketid Kuubale, mis siiski kriisi lõpus sealt eemaldati. USA loobus oma rakettidest Itaaliast ja Türgist. Lepiti kokku, et USA ei okupeeri Kuubat ilma otsese provokatsioonita. Kriisi ajal oli otsene tuumasõja oht.

Jun 16, 1963

Valentina Tereškova

Esimene naine avakosmoses.

Period: Oct 14, 1964 to Nov 10, 1982

Leonid Brežnevi võimulolek

NSVL-u võimsuse "tipp" oli tema võimuloleku ajal, kui nii võib öelda. Üldiselt jätkus siiski väga ebapraktiline ning liialdav majandamine ja valitsemine.

Mar 18, 1965

Aleksei Leonov

Esimene inimene, kes sooritas nn "kosmosekõndi".

Period: Jan 5, 1968 to Aug 21, 1968

Praha kevad

Tšehhoslovakkia liberaliseerimise püüd, mida juhtis Aleksander Dubcek. See lõppes NSVL-u ja tema Varssavi Pakti liitlaste poolt korraldatud invasiooniga Tšehhoslovakkiasse.

Oct 7, 1977

Kolmas põhiseadus

Brežnev võttis vastu riigi kolmanda ja viimase põhiseaduse.

Period: Dec 24, 1979 to Feb 15, 1989

Afganistani sõda

NSVL sekkus Afganistani kodusõtta. Afganistani mudžahiide troetasid lääneriigid. NSVL taandus 1989 kurnavast sõjast. Kodusõda jätkus.

Period: Nov 12, 1982 to Feb 9, 1984

Juri Andropovi võimulolek

Lühike valitsusaeg, mida peetakse "vanakeste" valitsemiseks.

Period: Feb 13, 1984 to Mar 10, 1985

Konstantin Tšernenko

"Vanakeste" valitsemine.

Period: Mar 11, 1985 to Aug 24, 1991

Mihhail Gorbatšovi võimulolek

Iseloomustas lahenduste otsimine eelnevate juhtide tekitatud probleemidele. Hiljem nägi ette NSVL-u lagunemist ning üritas seda riigi jaoks võimalikult valutult läbi viia. Perestroika.