-
-
Arvutuspulgad (arvutuslükati eelkäija)
Šoti matemaatik John Napier leiutas arvutuspulgad -
Mehaaniline arvutusmasin
Wilhelm Schickard leiutas mehaanilise arvutusmasina st hammasratastega liitmisseadet. Tegelikkuses seda leiutist ei rakendatud. -
"Pascaline" - teina postitus (1642)
Blase Pascal valmistab mehaanilise arvutusmasina 201CPascaline 01D (seest) -
Esimene mehaaniline arvutusseade ehk Pascali ratasarvutusmasin
Prantslane Blaise Pascal ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, mis liitis ja lahutas. See oli ratasarvutusmasin, millel oli kaheksa liikuvat ketast. -
Esimene aritmomeeter
Sakslane Gottfried Wilhem Leibniz leiutas esimese aritmomeetri - seadme nelja põhilise aritmeetilise tehte (liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise) teostamiseks -
Kahendsysteem ja arvutusmasin
- aastaks konstrueeris G.W. Von Leibniz oma arvutusmasina
-
“Kahendaritmeetika selgitus”
Pani tänapäevasele kahendsüsteemile aluse saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz oma tööga “Kahendaritmeetika selgitus”. -
Esimesed "kangasteljed"
Jean-Babtiste Falcon projekteeris esimesed programmeeritavad kangasteljed -
Perfokaartide abil anda nõutav muster
Prantsuse kangur Jacquard kandastelje, millele oli perfokaartide abil võimalik ette anda nõutav muster, seda võib pidada esimeseks programmeeritavaks masinaks. -
Hakkasid levima kalkulaatorid
-
Differentsiaalmasin
Ehitas inglise teadalane Charles Babbage differentsiaalmasina. Babbaget võib pidada üheks tänapäevaste arvutite isaks. -
Analüütiline masin
Ehitas Babbaget analüütilise masina mille mõnda kirjeldust või märget võib pidata tänapäevaste arvutiprogrammide eelkäiateks. Babbageti võib tinglikult pidada ka maailma esimeseks programmeerijaks. -
Automaatarvuti projekt
Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile. 1834. a. esitas ta automaatarvuti projekti, kuid ei suutnud seda ise valmis ehitada. -
Diferentsiaal-mootori tootmise alustamine
-
Välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloendustulemusi
Herman Hollerith hakkas välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloendustulemusi -
Esimene arvuti
Charles Babbage ja Augusta Ada King hakkasid välja töötama maailma esimest arvutit. Babbage ei suutnud oma masinat valmistada, aga idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel -
Hollerith alustas firmat IBM
Hollerith alustas firmat IBM, mis oli ja on tänapäeval suurim arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas -
Arogrammjuhtimisega arvuti projekteerimist
Alustati USA's programmjuhtimisega arvuti projekteerimist. -
Period: to
Esimene programmeeritav elektronarvuti - ENIAC
- -1945. a. Valmis esimene programmeeritav elektronarvuti - ENIAC, kus releede asemel kasutati elektroonilisi inertsivabu elemente. Arvuti oli üle 30m pikk, võimsust tarbis 150 kW. Arvud sisestati perfokaartidelt.
-
Esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1
Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1. See oli veel mehaaniline arvuti, milles kasutati elektromagnetilisi releesid. Arvuti käivitas 5-hobujõuline mootor. -
Sõnastas kaks põhiprintsiipi
Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:
- arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 0 ja 1 abil);
- töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi. -
Period: to
Raadiolampide asemel võeti kasutusele transistorid
-
Suvaliste sümbolite töötlemine
Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid (varasemad said hakkama ainult arvudega). -
Esimene arvuti Eestis
Tartu Riiklikus Ülikoolis aktiveeriti Ural-1, mis oli samuti ka kõige esimene Eestisse jõudnud elektronarvuti. -
Esimene lauaarvuti
- aastal toodeti kõige esimesed lauaarvutid
-
INTEL Ltd
Asutati firma INTEL Ltd. Samal aastal saadi jaapanlastelt tellimus, mille tulemusena töötati välja integraalskeemid, kus oli ühes ränikristallis koos mitu transistori. -
USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti
USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti, mille üheks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis töötaksid edasi ka osalise kahjustuse järel. Teiseks eesmärgiks oli anda kõigile teadlastele ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega, et nad saaksid kasutada suurarvutite riist- ja tarkvararessursse. 70-ndate alguses lisati ka elektronposti funktsioon. -
Esimene Intel mikroprotsessor
-
Esimene elektronkiri
-
Period: to
Ethernet-kohtvõrgu idee
Xerox'i uurimiskeskuses sündis Ethernet-kohtvõrgu idee -
Esimene rahvusvaheline ühendus
Esimene rahvusvaheline ühendus (Inglismaalt Norrasse) -
Esimene list
-
Apple arvutid
Appel hakkas 1976 aastal tootma arvuteid tavalistele inimestele -
Protsessor Intel 8086
Protsessor Intel 8086, mis oli baasiks tervele seeriale personaalarvutites kasutavatele mikroprotsessoritele (286, 386, 486, ...). -
Esimene MUD (Multi User Dimension)
Interaktiivne rollimäng arvutivõrgu vahendusel. -
TCP/IP protokoll
Internetiprotokollistik ehk TCP/IP on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse interneti ja muude võrkude toimimine. -
ARPANET jaotati kaheks osaks
Tsiviilkasutusse ülikoolide ja teadusasutuste jaoks jäi ARPANET ning sõjaväe kasutusse jäi Milnet. Ühendusvõimalus nende kahe võrgu vahel säilis. ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network – 'täiustatud teadusprojektide ameti võrgustik) oli USA kaitseministeeriumi loodud esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. Põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET on interneti eelkäija. -
Kooliarvuti Juku
Valmis Eestis esimene kooliarvuti Juku -
Esimene elektronkiri saadeti Eestis Tallinnast Helsingisse
-
Pihuarvutid
1990 ilmusid müügile taskusse mahuvad pihuarvutid. -
Eestis esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus
Esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus loodi 1992. aasta kevadel, kui Tartus ja Tallinnas püstitati satelliitjaamad. -
Tartu Ülikoolil on veebileht alates 1993. aastast