-
Ajaperioodil 4.6-4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Kokkupõrge maa ja taeva keha theia vahel, mille tagajärjel tekib kuu. -
Varajane atmosfäär tekkis kergemastest gaasidest kosmosest, peamiselt vesinikust, heeliumist ja süsihappegaasist. -
Ajaperioodil 4-2.5 miljardit aastat tagasi. Hakkasid arenema algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stormatoliidid- mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Litosfäärist tuleb jätkuvalt gaase. Tekib vulkaani aktiivusse ja komeetide kokkupõrke tagajärjel maaga. Peamisteks koostisosadeks vesi, süsihappegaas ja lämmastik. Jahtumise tõttu hakkavad arenema ookeanid. Hiljemalt muutuvad peamisteks koostisosadeks süsihappegaas, vesi, lämmastik. Vaikselt hakkab tekkima hapnik. -
-
-
Elava looduse ja sellega tuleneva taimede fotosünteesi tõttu hakkab vähenema süsihappegaas ja tekib rohkem hapniku. Peamisteks koostis osadeks on lämmastik, hapnik ja vähesel määral argooni ning süsihappegaasi. -
Ajaperioodil 2500-542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus ka mitu jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik. -
-
Vanimad eukarüoodi kivistised. -
-
-
Ajaperioodil 542-485 miljonit aastat tagasi. Hakkasid tekkima kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevatest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Hakkas tekkima palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limumad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja tekkisid kalad. -
-
-
-
Ajaperioodil 485-443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra, mille tõttu paljud madaladmered muutusid kuivaks maismaaks. Eluala vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. Kalad jagunevad kaheks gruppiks: kõhr- ja luukalad. -
-
Ajaperioodil 443-419 miljonit aastat tagasi. Hakkasid kujunema käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaale asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkaseid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas oli tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Vanim teada olev Coelacanth, üks kuulsamaid "elavaid fosiile" - liik, kes arvatavalt ei muutunud miljoneid aastaid - hargneb teistest laba-uimelistest kaladest. -
Ajaperioodil 419-359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Algselt oli maismaataimestik veel madal ja hõre kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
-
-
Üks esimesi loomi, kelle ehitus meenutas kahepaikset. Tal leidusid kopsud ja jäsemed, mis aitasid läbida madalaid kohti soodes. -
Ajaperioodil 359-299 miljonit aastat tagasi. Maismaad hakkasid katma võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6m. -
Enamasti permi ajastul elanud kuni 4m pikkune Edaphosaurus oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. -
Ajaperioodil 299-252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiigaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes pajasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajaperioodil 252-201 miljonit aastat tagasi. Algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremist taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triaase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasaranseid loomi, kes elas triaase ajastul. -
Ajaperioodil 201-145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triaase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ajaperioodil 145-66 miljonit aastat tagasi. Hakkasid ilmuma esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
Archefructus oli üks esimesi teada olevaid õistaimi. -
Argentinosaurus on suurim maismaa peal elanud loom. Pikkuselt oli ta 35m ja kaalus 70t. -
-
Kriidi lõpul toiminud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse asteroidiplahvatust. -
Ajaperioodil 66-23 miljonit aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigrikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenes. Kujunesid rohumaad. -
-
-
-
Ajaperioodil 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Jätkus imetajate ülekaal nagu paleogeeni ajastul. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased - hominiidid. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
-
2,5 miljonit aastat tagasi alanud periood. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni. Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.