-
Tallinna sadamasse saabusid kolm Vene miinilaeva ja sellele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud.
-
Majandust õõnestas inflatsioon, kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse osas. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Juhtpositsioonile sai Ajutine Valitsus, kuid selle võimule hakkasid ohtlikuks osutuma nõukogud, eeotsas parempoolsetega (esseerid, enamlased, vähemlased).
-
Eestisse olid jõudnud teated rahutustest impeeriumi pealinnas ja see põhjustas ülelinnalise streigi Tallinnas. Toimus ka miiting, millest võttis osa ligikaudu 20 000 inimest. Mäslevad miitingulised suundusid punalippude lehvides Tallinna vanglatesse, tapsid vangla ülema, lasid vangid vabaks, panid tolleaegse vanglahoone Paksu Margareta põlema ning rüüstasid ka teisi kinnapidamisasutusi.
-
Kuna eestlaste kokkuseatud autonoomiaseaduse projektiga tegelemine oli Ajutisel Valitsusel venima jäänud, otsustasid eestlased asja käsile võtta ja valitsusele survet avaldada. Petrogradis marssis 26. märtsil umbes 40 000 Eestile autonoomia nõudjat. Selle tulemusena sai nõuandvaks organiks Ajutine Maanõukogu, täidesaatva võimu sai enda kätte Maavalitsus ning Eesti sai esimest korda ajaloos juhtida eesti ühendatud asualasid, mis oli ühendatud terviklikeks haldusüksusteks.
-
Toimusid Maanõukogu valimised.
-
Toimus Maanõukogu esimene istung. Seal jaguneti demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
-
Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus eestis oli nüüd Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, olulisemad otsused langetati nüüd enamlaste partei keskkomitees Petrogradis.
-
- oktoobril võttis Maanõukogu vastu järgmised otsused:
- Eesti tulevase riigikorra määrab eesti Asutav Kogu
- kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
-
Enamlased löödi Eestist välja, suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu juba enne sakslaste saabumist.
-
Päästekomitee oli mõeldud erakorralisteks oludeks, iseseisvuse väljakuulutamiseks, selle koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti ja Vilms ja Päts ning sõitsid Haapsallu, et manifest seal avalikult ette lugeda, kuid sakslased jõudsid enne sinna ning kavatsusest tuli loobuda.
-
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms. Tõkestati enamlaste põgenemine sadama kaudu, loodi kontakt Tallinnale lähenevate sakslastega, organiseeriti korrapidamine linnatänavail.
-
Hommik oli pidulik: helistati kirikukellasid ja levitai rahvuslippe, sellele järgnes sõjaväeparaad. Reaalkooli trepil loeti ette isesesvusmanifest, siis marssisid sisse Saksa üksused ning iseseisvusperiood oli läbi.
-
Saksa okupatsioon 25. veebruar 1919- 11. november 1918.
-
Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte, kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Saksamaa ei tunnistanud iseseivat Eesti Vabariiki. demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega.
-
Saksamaa revolutsioon viis keisri kukutamiseni ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. Uus valitsus kirjutas alla Compeigne'i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis.
Toimus Ajutise Valitsuse koosolek ja loodi Eesti Kaitseliit. -
Võim läks lõplikult eestlaste kätte, päev varem oli uuesti kokku astunud Maanõukogu.
-
Sõda algas Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed pidid koos Eesti üksustega Narvast lahkuma.
-
Pärast seda, kui Punaarmee oli Narvasse sisse marssinud, üritati luua kodusõja muljet ning Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille iseseisvust tunnustas ainult Venemaa. Peale seda vallutasid venerasen ka Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu ning eestlasi saatis sojas ebaõnn.
-
Punaarmee pealetung pandi seisma, toimus Rahvaväe vastupealetung, mille peamiseks jõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu ja Narva.
-
Paju lahing nõudis küll väga palju ohvreid, kuid selle tulemusena vabastati Valga, üks olulisemaid raudteesõlmi. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning hiljem Petserist ja Aluksenest ning sellega oli Eesti võõrvägedest puhas.
-
- aasta mais viidi Laidoneri juhtimisel läbi edukalt sõjaline operatsioon, mille tulemusena õnnestus eestlastel tungida sügavale vastase rindesse, tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. (Täpset kuupäeva otsisin, kuid ei leidnud, seega panin mingi numbri, et sündmus ajajoonel vähemalt õige kuu peale (mai) läheks.)
-
- juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestis Landeswehr´i sõda. Alguses pidid eestased ja sakslased ühel poolel enamlaste vastu võitlema. kuid tekkis konflikt ja sakslased vallutasid Võnnu linna.
-
Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga ja lõppes Eesti väeüksuste saabumisega ning alles siis said sakslased aru, et nende operatsioon ebaõnnestus. 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna sisse.
-
Eestlased tahtsid juba Riia linna vallutama minna, kuid Atlandi esindajad sekkusid ning sõlmiti vaherahu. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
-
Toimusid rahuläbirääkimised Venemaaga. Eesti-Vene kohtumine Pihkvas võttis aset, kuid tulemusteta. (Täpset kuupäeva polnud mainitud, kuid õpikus oli nt kirjas, et need toimusid septembri keskpaigas).
-
Eesti delegratsioonis taodeldi vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati vaherahu lepingule alla.
-
- jaanuaril 1920. aastal hakkas kehtima vaherahu ning sellega lõppes ka Vabadussõda.
-
Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.
-
- augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbendrop alla mittekallaletungi lepingule, mille kohaselt jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja Venemaa vahel ära. MRP regi Saksamaast ja nõukogude Liidust sõjalised ja poliitilised liitlased.
-
- septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning sellega tähistatakse ühtlasi ka Teise maailmasõja algust. Kaks nädalat hiljem, 17. septembril tungisid Poolasse ja Venemaa väed.
-
- septembril Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid Saksamaale sõja. Lääneriikide väed jäid aga passiivseks ning nad ei kuulutanud Nõukogude Liidule sõda.
-
- septembrl sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Seda asuti küll kohe interneerima, kuid allveelaev ujus ruttu minema ja Kreml kautas seda võimalust, et Eestit süüdistada neutraliteediseaduse rikkumises.
-
- septembril esitati Eesti välisministrile Karl Selterile kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks vastastikuse abistamise pakt, mis oleks andnud Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväelaevstiku baasid.
-
Kirjuati alla baaside lepingule, mille kohaselt Eesti luba Nõukogude Liidul kasutada oma maa-alasid mereväe baaside loomiseks, Moskva aga pidi Eestile müüma soodustusega relvastust. Suusõnaliselt lubati, et Eesti siseasjad jäävad Nõukogude Liidu poolt puutumata.
-
- septembril otsustati Eestile ,,võimas ja otsustav" löök anda ning 29. septembril sai see teoks: Eesti idapiirile koodati sõdurid, soomusmasinad, lennukid jne. 25.-26. septembril toimusid läbirääkimised. Eestil puudusid sõjapidamiseks vajaminevad ressursid ja välistoetus. Kremli nõudmised võeti vastu.
-
- oktoobril pidas Hitler kõne, kus ta rääkis, et Ida- ja Kesk-Europas asuvad Saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning pärast seda lahkusid eestist Lääne-Poolasse 12 660 baltisakslast ja osa kadakasakslasi. See sündmus kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potensiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.
-
Algas Merevägede sissemars Eestisse, esialgu paigutati eestisse 14000 punaväelast, 337 soomusmasinat ja 255 sõjalennukit. eestis elanud punaväelastel polnud õigust suhelda eestlastega ega ülsde nendega kontakteeruda. eesti muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks ja eesti välipoliitika sõltus nüüd Venemaast.
-
Kuna baaside leingud olid peale surutud ka Lätile (allakirjutatud 5. oktoobril) ja Leedule (10. oktoobril), siis kavatses Nõukogude Liit ka seda Soomega teha. Soome polnud nõus ning kui Venemaa tungis 30. novembril Soome aladele, vallandus Talvesõda. Soome jäi kõll iseseisvaks, kuid pidi loovutama 1/10 oma aladest Venemaale.
-
- juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, et et nad nõuavada Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.
-
- juuni hommikul tuli üle Eesti piiri umbes 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit, baasvägede kontrolli alla läks ka Tallinn. Laidoner oli sunnitud alla kirjutama Narva diktaadile.
-
- juunil kogunes Vabaduse väljakule Tallinnasse mõnituhat inimest, kellest suurema osa moodustasid vabrikutöölised, Petserimaa venelased ja punaväelased. Demonstratsiooni julgustasid soomukid ning osalejad nõudsid Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga.
-
Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõlmiti Compeigne vaherahu.
-
Eesti poliitikategelane Konstantin Päts küüditati Venemaale.
-
NSVL Ülemnõukogu võttis vastu otsuse ühendada Eesti NSV Liiduga.
-
See sündmus osutus repressiivpoliitika kulminatsiooniks, toimus korraga kõikides Balti riikides. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest, inimesed saadeti vangilaagritesse või Siberi kolhoosiküladesse.
-
Pärast Saksa–Nõukogude sõja algust 22. juunil 1941 moodustati Omakaitse.
-
- juunil puhkes Vene-Saksa sõda, sakslased ründasid Nõukogude Liitu ja hõivasid Läti ja Leedu.
-
- juulil 1941. aastal toimus Riia vabastamine ja 22. territoriaalne laskurkorpus.
-
Metsavennad alustasid rünnakut nõukogude asutuste vastu. Suuremat edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10. juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Eestit pidid abistama Saksa väed, kuid asi lõppes hoopis Saksa okupatsiooniga.
-
-
Saksa vägede tähelepanu oli köitnud Tallinn ning pärast mitmeid lahinguid jättis Punaarmee tallinna maha.
-
Leningradi linn piirati Saksa sõjaväe poolt ümber. Tegu oli väga ohvrirohke aktsiooniga ning hukkus pea miljon inimest.
-
- detsembril 1941 aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Rosenberg.
-
Augustis 1942. aastal kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. (Kuna ma täpset kuupäeva ei leidnud, siis panin 01.08.1942, et Timetoast panks selle ikkagi augusti alla)
1943. aasta märtsis toimus ka noormeeste sundvärbamine, kuna SS-leegion ei osutuned eriti populaarseks ja vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda. -
(Kuupäeva polnud täpsustatud, kuid oli mainitud, et tegevus toimus suvel.)
1943. aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva- rindele. -
Jaanuaris algas põhjalõigus Punaarmee pealetung. Saksa väekoodnised taandusid kiiresti Eesti poolele.
-
Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, mida toetasid ka rahvuslikud ringkonnad.
-
Venelased rajasid Narva jõe läänekaldale sillapead, Punaarmee kavatses Tallinnat vallutada, Narvast rääkimata. Võitlus Narva pärast kestis umbes seitse kuud.
-
-
- märtsil hävitas Nõukogude lennuvägi täielikult Narva. 8. märtisil rünnati Jõhvit ja Tapat.
-
Ööl vastu 9. märtsi pommitas 250 Vene lennukit Tallinna. Hävis 40% elamispinnast, 25 000 tallinlast jäi peavarjust ilma, hävisid ka nt Estonia teater ja Niguliste kirik.
-
- märtsil sai Tartu rängalt kannatada, see tugevdas aga veelgi eestlaste viha vaenlaste vastu, mitte ei õnnestunud nende võitlusmoraali murda.
-
- juulil tõrjusid eestlased küll punaste rünnaku tagais, kuid juba 26. juulil marssisid punased üle Narva jõe nende enese hävitatud Narva linna. Pärast seda toimusid Vaivara Sinimägede ümbruses verised lahingud.
-
- augustil jooksid Vene üksused Sinimägedel peetud lahingutest tühjaks ja lõpetasid ründamise.
-
-
Eestist lahkus mitukümmend tuhat inimest, lashkuti ka väikeste paatidega, mis polnud tehtud avamerel sõitmiseks.
-
-
- septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinnasse ja pärastlõunal oli Eesti juba punaväelaste käes.