-
Sõjas on Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari) ja Entente (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa)
-
(Eestisse jõudis 2. märtsil) I maailmasõja kannatuste tagajärjel hakkavad vene inimesed streikima – vene sõdurid lahkuvad omavoliliselt rindelt, olipuudus kütusest, toiduainetest, tarbekaupadest. Toitlusrahutsused kasvasid revolutsiooniks.
-
Eesti tahtis autonoomsust, aga Asutaval Valitsusel paistis liiga kaua aega võtvat selle kinnitamine, nii et mindi protestima.
-
Peale eestlaste demonstratsiooni Petrogradis ja autonoomia petitsiooni üle andmist Ajutine Valitsus annab määruse Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta.
-
Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus. Seadsid ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Maanõukogu valimistel osutusid populaarseks enamlased (38%), tööerakond (21%), demokraatlik blokk (20%).
-
(Eestis 27. okt) Enamlased võtavad võimu üle Sõja-Revolutsioonikomiteega ja Eestimaa Nõukogude Täitvakomiteega (Jaan Anvelt). Viktor Kingissepp võtab Poska koha üle. Ebademokraatlikud reformid – piiravad kodanikuvabadust.
-
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
- Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Maanõukogudele
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
-
Enamlased avastavad, et nad ei saavuta Asutavas Kogus absoluutset enamust. Samal ajal arreteeritakse massiliselt baltisakslasi ja eesti rahvuslasi.
-
- Sakslased ründasid Eestit saarte kaudu
- Pealetung hirmutas punaseid
-
- Maanõukogu vanematekogu otsusega loodi Päästekomitee selleks, et oleks võimalik kiiresti tegutseda erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks.
- Liikmed: Päts, Vilms, Konik
-
autorid: Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
-
Kell kaheksa õhtul loeb Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri ees ette iseseisvusmanifesti. Järgmisel päeval loeb ka Viljandis.
-
Sakslased jõuavad Saku ja enamlased, tahtes mitte mingil juhul sakslastega sõdida, põgenesid juba ees ära. Alles jäid eestlased ja sakslased.
-
Päästekomitte liikmed kogunevad pärastlõunal Riigipanka, kus moodustavad Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse. Peaministriks saab Konstantin Päts ja asetäitjaks Jüri Vilms.
-
- asjaajamis keel: saksa keel
- üleolev suhtumine
- üritab püstidada Balti Hertsogiriiki
- baltisakslased väga rõõmsad
-
Võim läheb lõplikult eestlaste kätte vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
-
Algab kui Eesti polk jõuab Narva, et piiri kaitsta (enne kaitsesid saksa sõjaväelased)
Lõppeb Tartu rahulepinguga -
Punased pääsevad piirist üle ja moodustavad Töörahva Kommuuni, mille Venemaa tunnustab riigina. Esimees on Jaan Anvelt.
-
- aasta esimesel nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ja 7. jaanuaril mindi vastupealetungile soomusrongidega.
-
Kõige verisem lahing vabadussõjas, peale seda hõivati ülioluline raudteesõlm Valga. Julius Kuperjanov sureb.
-
Läti ei saanud üksinda Venemaale vastu, nii et nad küsisid abi Saksamaalt. Moodustati baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Läti piiri lähedal kohtudes Landeswehr ja Eesti sõjaväelased ei saanud läbi.
-
Landeswehri sõja teine etapp: Goltz alles Eesti varuüksuste saabumisel otsustas taanduda. 23. juunil said Rahvaväe üksused Võnnu linna lahinguta sisse.
-
Eesti sõjalaevad jõudsid Väina jõe suudmesse ning hakkasid seal linnasid pommitama, Entente'i esindajad sekkusid – Ulmanise valitsus võttis Läti riigi juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad lahkusid Lätist.
-
Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsioon, eesostsas Jaan Poska, taotleb vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
-
Punaarmee rünnakute läbikukkumine Narva all sunnib Vene diplomaadid järele andma ning lepingule lõplikult alla kirjutama
-
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas vabadussõja, määras Eesti idapiiri ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust