-
Mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast.
-
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja.
-
Eestist sai Põhjarinde tagala. Lätist tulid põgenikud. Tekkis toidupuudus.
-
Kukutati tsaar Nikolai II, moodustati Venemaa Ajutine Valitsus.
-
Tallinnasse jõudsid teated tsaari kukutamisest ning algas üldstreik. Sel ajal vabastati vange ja rüüstati vanglatena kasutatud Paksu Margareetat ja Toompea lossi.
-
Demonstratsioonis nõuti Vene Ajutiselt Valitsuselt toetust maakondade esindajatele.
-
Maanõukogu kogunes esimesele istungile Toompea lossi.
-
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. -
See loodi tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga peamiselt iseseisvuse väljakuulutamiseks.
-
Vanematekogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks. ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Valiti täidesaatev organ - Päästmekomitee.
-
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
-
Koostati iseseisvusmanifest. Peaministriks sai Konstantin Päts. Eesti Vabariik kuulutati välja ka Tallinnas, Paides ja Viljandis.
-
-
Kogu Eesti oli okupeeritud.
-
Saksamaa revolutsiooni käigus kukutati keiser ning keisrivalitsus asendati sotsialistliku valitsusega. Esimese maailmasõja lõpp tähendas ka saksa okupatsiooni lõppu Eestis. Toimus üle mitme kuu esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek ning tegevust alustas Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Eesti Kaitseliit.
-
Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale.
-
Nõukogude Venemaa üritas taastada rahueelset seisu Saksamaa kaotatud aladel. Kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon
-
Punaarmee poolt vallutati Võru. Eestisse jõudis Johan Laidoner. Vallutati Rakvere, Tartu ja Tapa.
-
-
-
Vabastati Tapa, Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru
-
Paju lahingu võit lubas avas eestlastele tee Valka.
-
Ülekaaluka võimu saavutas vasakpoolne erakond Sotsiaaldemokraadid.
-
-
Ajutine Valitsus astus tagasi. Tegevust alustas Otto Strandmani valitsus.
-
Võnnu lahing Landeswehr'iga. Eestlased võitsid selle lahingu, sakslased taandusid ning seda päeva tähistatakse võidupühana.
-
Pihkvas toimusid rahuläbirääkimised venelastega, kuid tulemusteta.
-
Kinnitati ametisse uus valitsus. Uueks peaministriks sai Jaan Tõnisson.
-
-
Kirjutati alla vaherahuleppele. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ning määrati kindlaks Eesti idapiir.
-
-
Tartus kirjutati alla rahulepingule Venemaa ja Eesti vahel.