-
Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud: Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosnev Antand ning Saksamaa ja Austria-Ungari juhitud Keskriigid.
-
Toimus Keskriikide ja Antanti vahel ning lõppes viimaste võiduga.
-
Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa. Suurendati Eesti vägede hulka.
-
Eestis oli päriseks ostetud 83% talumaast.
-
Esmakordselt nõuti, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest, mille tõttu toimusid ka Tallinnas ülelinnalised streigid.
-
Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste demonstratsioon.
-
Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mille järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
-
Mais toimus Eesti esimene parlamentaarse rahvaesinduse valimine.
-
Maanõukogu esimene istung
-
Eesti Sõja-Revolutsioonikomitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse.
-
Saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. Tallinnlased said teada, et "pööre on täitsa kord läinud".
-
Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
-
Maanõukogu eiras enamlaste dekreeti laialisaatmise kohta, kogunes Toompea lossi. Otsustati mitu ajaloolise tähtsusega otsust, nt: Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
-
Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.
-
Saksa pealetungi algus.
-
Päästekomitee loomine.
-
Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti.
-
Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus ette iseseisvusmanifesti.
-
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.
-
Pidulik päev. Ajutise Valitsuse peaminister luges avalikult Reaalkooli trepil seistes ette iseseisvusmanifesti. Kohe pärast seda marssisid sisse Saksa üksused.
-
Saksa okupatsioon ei tunnista Eesti iseseisvust. Keelustatakse igasugust iseseisvust mainivad asjad.
-
Brest- Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping.
-
Saksa vägede võiduparaad.
-
Hertsogiriik kuulutati välja.
-
Sotsialistlik valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üle pika aja esimene Ajutise. Valitsuse legaalne koosolek. Alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur.
-
Maanõukogu astus uuesti kokku.
-
Võim läks lõplikult eestlaste kätte, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
-
Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude Venemaaga. Punaarmee ründab Narvat.
-
Punaarmee ründas 28. novembril Narvat ja Vabadussõda algas. Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude Venemaaga peetud sõda.