-
-
Abistasid Vene Armeed, propageerisid salaja rahvuslust.
Linnadeliidu Komitee Tallinnas (Päts), Põhja-Balti Komitee Tartus (Tõnisson) -
-
-
Erakonnad jagunesid põhiliselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimad olid enamlased, kes soovisid kommunistlikku revolutsiooni ning eitasid rahvuslust.
-
Streigid algasid Petrogradist, mille tulemusel sai Venemaast vabariik (Nikolai II loobus troonist). Petrogradi Nõukogu ja Ajutine Valitsus võtsid võimu.
-
Streigid levisid Petrogradist Eesti aladele. Tallinnas võttis osa 20 000 töölist. Ohvitsere rünnati, pandi Paks Margareeta põlema ning hävitati dokumente.
-
Eestlasid avaldasid Ajutisele Valitsusele survet nõudes autonoomsust.
-
Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti, neid asus juhtima Jaan Poska.
-
Sakslased vallutasid Saaremaa, sest Eesti on soodne ala Petrogeadi rünnakuks. Sellega algas Eestis Saksamaa okupatsioon.
-
Enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse ning loovad diktatuuri. Vähemlastest kujunes oppositsioon.
-
Poska pidi enamlastele (Viktor kingissepa juhtimisel) võimu üle andma, sest tal ei olnud relvajõusid.
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks oli Jaan Anvelt. -
Jaan Poska pakkus välja iseseisvuse kuulutamise.
Maanõukogus otsustati, et tulevase Eesti riigi riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kõrgem võim kuulub Maanõukogule ning kehtivad vaid Maanõukogu kinnitatud seadused. -
Enamlased aeti Eesti aadelt välja kahe nädalaga, sest Punaarmee oli kehvas seisus.
-
Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ekstreemseteks olukordadeks. Sinna kuulusid Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.
-
Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti.
-
-
-
Eesti ajutine valitsus (peaministriks Päts ning tema asetäitjaks Vilms) oli ametis vaid päeva enne kui Saksa armee, kes Eesti iseseisvust ei tunnistanud, tungis Tallinnasse.
-
Keiser Wilhelm II loobus troonist, moodustati Weimari vabariik.
-
Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid autonoomsust territoorium ei saavuta.
-
Lõppeb Saksa okupatsioon Eestis
-
Loodud Ernst Põdderi ja Johan Pitka eestvedamisel
-
-
-
-
Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon.
-
Punavägi vallutas Võru ning Johan Laidoner jõudis Venemaalt Eestisse läbi Soome.
-
10 miljonit marka Soomest
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Võit avas Eesti väele tee Valka.
-
-
-
-
-
vallutus peatati
-
-
-
Kõige rohkem oli kohti vasakjõududel.
-
Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.
-
-
Eesti+Ingeri väed
-
-
-
-
-
-
-
Eestlaste võit, mille mälesuseks tähistatakse võidupüha
-
-
-
-
tulemuseta
-
-
-
-
-
-
-
peaminister J. Tõnisson
-
-
-
-
-
-
-
-
Mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid
-
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelsõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee üksused
-
-
-
-
-
-
-
-
Eestis arreteeriti 3000 meest, kelle perekonnaliikmed saadeti Siberi küladesse, kus enamik hukkus
-
-
USA ja UK sõlmitud kokkulepe, mis Eestis tekitas läänedemokraatiale vastupanuliikumise
-
Eesti iseseisvust ei tunnistatud
-
-
-
-
Tallinna vallutatakse uuesti punaarmee poolt
-