-
Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus toonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele
-
-
Tööseisakutest arenes üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20000 osavõtjaga miiting Uuel turul. Rüüstati kohtuasutusi ja politseijaoskondi, vanglaid. Tulekahjud. Analoogsed sündmused toimusid kõigis neis Eesti asulates, kus oli palju vene töölisi ja soldateid
-
Osales u 40 000 inimest.Demonstrantide esinus nõudis valitsuselt kohest autonoomiaseaduse kinnitamist.
Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.Eesti kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks.Selle etteotsa asus Ajutise Valitsise komissaar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu -
-
Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad:
*Eesti Demokraatiline Erakond - J.Tõnissoni juhtimisel
*Eesti Maarahva Liit
*Eesti Tööerakond
*Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus
*Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei -
Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Etteotsa asus Jaan Raamot, hiljem asendas teda K.Päts. -
-
-
Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp. Eestimaa SRK volinikud ilmusid 27.oktoobril Toompeale; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J.Poskalt üle SRK abiesimees V.Kingissepale.
-
Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit.
-
Deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuin selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maapäev. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali.
-
-
- veebruari asemel tuli kohe 14. veebruar
-
Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis sakslastele ettekäände ründamiseks.
-
Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Asutava kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman.
-
Eesti Päästekomitee moodustati erakorraliste volitustega, kuhu kuulusid Konstatin Konik, Konstatin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
-
Koostajate seas olid Konstatin Päts, Konstatin Konik, Jüri Vilms. Loeti esmakordselt ette Iseseisvusmanifest Pärnus "Endla" teatri rõdul
-
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Sadamast lahkusid viimased Vene sõjalaevad, keskpäeval marssisid linna saksa üksused. Lehvisid rahvuslipud.
-
- märtsiks olid Saksa väed jõudnud Narva, sellega oli kogu Eesti okupeeritud.
-
J. Vilms, kes püüdis valitsuse ülesandel pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti sakslaste korraldusel Helsingis maha.
-
-
Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit.
-
Sissetung pidi korraga toimuma kahest suunast- Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumistVõru ja Valga sihis.
Algavale internentsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. -
Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi ja samas kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist.
-
Sissetung pidi korraga toimuma kahest suunast- Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumistVõru ja Valga sihis.
Algavale internentsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. -
Narva alla saadeti kõik käepärast olevad sõjalised jõud: ohvitsere, vabatahtlikke( kooliposid).
-
Üksteise järel langetati enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis.
-
Algas Eesti vägede vastupealetung. Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 14. jaanuaril vabastati Tartu, 19. Narva.
-
Saarlased vaevlesid majandusraskuste küüsis ja olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale.
-
Toimus Läti pinnal. Eesti ratsavägi murdis läbi. Põhiline osa Lätist oli enamlastest puhastatud.
-
Relvakokkupõrge Landeswhri ja Eesti Rahvaväe vahel kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva Võnnu all kestnud lahingu võitsid Eestlased. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit hakati hiljem tähistama Võidupühana
-
-
Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks
-
Verest tühjaks jooksnud Punaarmee viimane katse Narvat vallutada lõppes.
-
Eesti valitsus alustas ettevalmistusi rahukõnelusteks Moskvaga novembris, mis algasid Tartus detsembris. 31.detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3.jaanuari hommikul 10.30
-
-
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Nõukogude Venemaa deklareeris, et "tunnustab" Eesti iseseisvust. Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse koju tagasi naasta. Sellega lõppes Vabadussõda, mis kestis 402 päeva ja võttis Eesti rahvalt 3600 elu. -
-
Võeti vastu Asutava Kogu poolt.
