-
Kogu maailmas valitses sõja puhkemisel hurraapatriootlik meeleolu, kuid eestlastega päris nii ei olnud. Nad ei tundnud vajadust minna sõtta "usu, tsaari ja isamaa eest", sest Vene valitsus polnud tulnud vastu väikerahvaste soovidele. Samuti kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine. Teisalt sooviti ka Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist.
-
lahingud käisid Riia lähistel, suurendati Eestis paiknevate vägede hulka
-
Rohke negatiivsuse kõrval tõi I maailmasõda siiski kaasa ka midagi positiivset - rahvusliku liikumise elavnemise. Tõuke selleks andis mitmesuguste sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine. Neist olulisemaks kujunesid Linnadeliidu Komitee (Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee (Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. See võimaldas ag salaja rahvuslust propageerida.
-
Mobilisatsiooni käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast
-
Radikaal Jüri Vilms nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kogu kaubandus oli häiritud.
-
keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik, võim läks Ajutise Valitsuse kätte, nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed
-
Kõikide Tallinna vanglate põletamine, suurtükitorni Paks Margareeta põletamine
-
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik eestlaste demonstratsioon, mis ei jätnud ükskõikseks ka Vene valitsust.
-
avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks
-
selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska
Nõuandev organ: Ajutine Maanõukogu
Täidesaatev asutus: Maavalitsus
Eesti ühendati tervikuks, juhtimine läks eestlaste eneste kätte -
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse
Valimised toimusid juunis, esimene kogunemine juulis -
Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, Üksküla vallutamine
-
(kuupäev vale, lisasin et sündmused oleksid õiges järjekorras)
-
-
Enamlaste juhtpositsiooni saavutamine Eestimaa Nõokogude Täitevkomitees
-
Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anveltiga
-
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
(vale kuupäev)
sidemete loomine suurriikide diplomaatidega -
baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine
(kuupäev vale, lisasin et sündmused oleksid õiges järjekorras) -
moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega
algas Saksa okupatsioon saartel -
vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
-
Selle luges ette Hugo Kuusner Endla teatri juures
-
Ajutise Valitsuse peaministriks sai Päts
-
Pidulikult alanud päev lõppes sakslaste sissemarssimisega
-
sakslased said kauatahetud Balti hertsogiriigi välja kuulutatud
-
samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Eesti Kaitseliit
-
Riias sõlmiti kokkulepe, millega läks võim lõplikult eestlaste kätte
-
Punaarmee rünnak Narvale
-
-
Moodustati Eesti bolševike nukuvalitsus
Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon -
Punaarmee vallutas Läänerindel Pihkva, Narva suunal asusid Eesti väed kaitsejoonele Oru raudteejaam–Konju–Künnapõhja.
-
Punavägi vallutas Võru
J. Laidoner jõudis Venemaalt Eestisse Soome kaudu -
-
Punaarmee vallutas Valga linna
-
-
-
-
Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna
-
See oli algsel taganemislahingute etapil toimunud lahing.
-
Rahvaväe põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandunud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast.
-
-
-
Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele.
-
-
Toimus Paju mõisa pärast,
võit avas Rahvaväele tee Valka -
-
Ülioluline raudteesõlm Valga hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut.
Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud. -
Kuperjanov suri Paju lahingus saadud surmava haavamise tõttu
-
Saaremaa talupojad hakkasid mässama Eesti VB võimude vastu, sest nad olid väheinformeeritud
-
enamik kohti kuulus selles vasakjõududele
võeti vastu põhi- ja maaseadus -
Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus
-
-
Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi
-
See oli sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr
-
Võnnu lahing toimus Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landeswehri sõjas.
Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana. -
- juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.
-
-
Rahvaväe Riia vallutamist segavad Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu.
-
-
-
Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks sai J. Tõnisson.
-
-
-
-
-
Selles rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning - kõige olulisem - Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".
-
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaa - Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale - ülejäänud Poola alad ja Leedu. NL-st ja Saksamaast said poliitilised ja sõjalised liitlased.
-
Saksamaa ründab Poolat
-
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Kuid Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid passiivseks.
-
Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks. Kui Tallinna sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel, siis Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. See oli soiv ettekääne Eesti ründamiseks.
-
Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta, Moskva jätkab plaanide elluviimist.
-
Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt.
-
26.09 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ning Eesti idapiirile koondati võimsad väed.
-
Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral.
-
Läti 5.10
Leedu 10.10
Soome keeldub -
See oli Eesti siseelu baaside aja tähtsaim sündmus
-
Tallinna sadamasse sisenesid Vene miinilaevad ning sellele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud.
-
Maavägede sissemarss Eestisse
-
NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
Kuigi soomlastel otsene välisabi puudub, suudavad nad NL tekitada suuri kahjusid ja sundis ta tagasi tõmbuma. -
Soome oli sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare
-
NL nõudis täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist
-
Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati
-
Balti riigid alistusid hääletult
-
Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NL garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle NL käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad
-
Stalini eriesindaja Andrei Ždanov saabus Tallinna, kus hakkas suunama uue valitsuse moodustamist. Kohalikud vasakmeelsed korraldasid meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks olid kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Pätsi allkirjaga moodustus uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti.
-
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu. 6. aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule.
-
Inimesed, kel oli põhjust varjata repressioone varjusid võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest kodulähedastesse metsadesse.
-
Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.
-
Hkkas 22.juuni Saksa-Vene sõjaga. 7.juulil said sakslased üle Eesti piiri, punased taandusid vaikselt kõik enda järel h'vitades, 28.juuli jättis Punaarmee Tallinna maha
-
Sakslased hõivasid Läti ja Leedu, siis asusid ründama Eestit.
-
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi, kuid ennekõike viis ta siiski ellu Berliini poliitikat.
-
Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid, repressioonid, genotsiid. Alates 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit
-
Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. See ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid selleks ajaks sakslaste poliitikas sügavalt pettunud.
-
1941 Omakaitse - 44 000 meest (viha punaarmee vastu)
ida ja politseipataljonid - 10 000 meest (kättemaksuiha)
1942 Eesti SS-leegion - ei osutu populaarseks, sest eestlased pettunud sakslaste poliitikas
1943 sundvärbamine - 11 000 meest (üritati iga hinnaga kõrvale hoida), moodustati 29. Eesti SS-deviis -
Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung,
Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu. Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini) -
Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
-
Nõukogude lennuvägi pommitab: 6. märts hävib Narva, 8. märts saavad tugevasti kannatada Jõhvi, Tapa, 9. märts tabamuse saab Tallinn (purustati 40% elamispinnast, 500 surnud, 25 000 peavarjuta), 25. märts Tartu saab rängalt kahjustada
-
Saksamaa sõjaline olukord Euroopas halvenes, nad taanduvad Narva alt, punased tungivad peale. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile
-
-
Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung. 22. sept, Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine. Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu
-
Algas punaarmee sissetungiga