-
Kogu maailmas valitsesid sõja puhkemisel hurraapatriootlikud meeleolud. Eestlaste suhtumine sõtta oli vaid veidi erinev. Ühelt poolt ei tuntud küll erilist vajadust minna sõtta "usu, tsaari ja isamaa eest", sest Vene valitsus polnud tulnud vastu väikerahvaste soovidele, ning pealegi kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine. Teisalt sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama.
-
Rohke negatiivsuse kõrval tõi I maailmasõda siiski kaasa ka midagi positiivset - rahvusliku liikumise elavnemise. Tõuke selleks andis mitmesuguste sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine. Neist olulisemaks kujunesid Linnadeliidu Komitee (Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee (Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. Salaja said need rahvuslust propageerida.
-
Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte radikaal Jüri Vilms nõudis 1916. aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kaubandus oli häiritud.
-
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu.
-
Eestis hakkasid kujunema mitmed erinevad erakonnad. Jagunesid need peamiselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimateks osutusid enamlased, kes tänu kommunistlikule propagandale saavutasid töörahva poolduse. Nad eitasid rahvuslust ja soovisid vallandada kogu maailmas kommunistliku revolutsiooni.
-
Venemaal levis kõikide sotsiaalsete klasside seas üldine rahulolematus ja Petrogradist algasid streigid. Nende tulemusena loobus Nikolai II troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Petrogradi nõukogu muutus eriti mõjukaks. Rahvale ajutine valitsus ei meeldinud.
-
Petrogradist alanud streigid levisid Eestisse edasi. Tallinnas võttis aset üldine streik, millest võttis osa 20 000 töölist. Paks Margareeta pandi põlema, hävitati dokumente ja rünnati ohvitsere koos politseinikkega.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvaskubermanguks, lubati moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu).
-
Nõuandvaks organiks kubermangukomissaarile sai Ajutine Maanõukogu. Täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem juba Päts.
-
Seoses Venemaal levivate revolutsiooniliste mõtetega hakkasid sakslased muretsema tulevase aggressiooni suhtes ja uskusid, et Saaremaa vallutamine avaks Petrogradi mererünnakuks. 12. oktoobril algas dessant Saaremaale ja hiljem laienes Hiiumaale. Sellega algas Saksamaa Eesti okupatsioon.
-
- oktoobri õhtul saatis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail.
-
Petrogradis algas suur kommunistlik revolutsioon. Enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes diktatuur, mille käigus piirati poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustati koosolekuid, suleti ajalehti ja vangistati juhte. Toimus enamlaste ja vähemlaste laagri purunemine, vähemlastest kujunes opositsioon.
-
Tallinnas tulid enamlased Viktor Kingissepa juhtimisel Jaan Poskalt võimu ülevõtma, mida Poska pidi üle andma, kuna tal puudusid igasugused relvajõud. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis.
-
Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati arutama mõtet Venemaast lahku lüüa. Oktoobrirevolutsioon ja enamlaste võimulevik süvendas selle vajadust. Jaan Poska pakkus välja Eesti iseseisvaks kuulutada. Maanõukogu otsuses võeti vastu järgmised otsused:
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid.
-
Peale Riia vallutamist oli selge, et Saksa vägede kätte langeb ka Eesti ning kehvades oludes Punaarmee ei suuda osutada suurt vastupanu. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.
-
Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamises. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Peale iseseisvuslike ideede levimist ning päästekomitee loomist, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon(id), et välja selgitada teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvumisse. Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu, et seal manifest ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning kavatsusest tuli loobuda.
-
Kell kaheksa õhtul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem aga Viljandis. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi pangahoones Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.
-
Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitsjaks Jüri Vilms.
-
Eesti ajutine valitsus oli ametis kõigest ühe päeva ning järgmisel päeval marssisid Saksa väed Tallinnasse sisse. Saksa armee Eesti iseseisvust ei tunnistanud.
-
Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.
-
Sõja lootusetuse mõistes hakkasid rahutused Saksamaal sotsialistlike ideede levikuga. Rahutused levisid üle kogu Saksamaa ja lõppesid sellega, et keiser Wilhelm II loobus troonist ja põgenes Saksamaalt. Moodustati Weimari vabariik.
-
Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.
-
Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit.
-
Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne´i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okuptsioonile Eestis.
-
Lõplikult läks võim eestlaste kätte vastavalt Riiias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult, kuid omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvalutamiseks.
-
Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema.
-
Luuakse uus sotsialistlik (vaba)riik: Eesti Töörahva Kommuun, et jääks mulje nagu oleks tegu kodusõjaga punaste ja valgete eestlaste vahel. Punaste poliitikat ja oma reforme viljelevad Pöögelmann ja Anvelt. Punased jätkavad pealetungi ja rinne jääb pidama Valkla juurde, langeb ka Tartu.
-
Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja, et 1. dets alates on kõikide 21-24 a meeste mobilisatsioon ja käsk Eesti ohvitseridele naasta polkudesse
-
Nõukogude Venemaa ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918. aastal väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.
-
Briti laevastik jõuab Tallinna reidile ja seetõttu ei saa Punased teha meredessanti. Britid saavad Punastelt kätte kaks laeva, mis lähevad Eesti mereväele (siiani Eestil vaid suurtükipaat Lembit). Briti laevastik kaitseb Eesti rannikut 5.jaanuarini.
-
Loodi Eesti Rahvaväe Operatiivstaap, mille ülemaks nimetati polkovnik Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks.
-
Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse. Tekkisid ka Kuperjanovi partsisandid ning Skautpataljon.
-
Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner.
Korraldati mobilisatsioon, mille põhilise osa kaitsejõududest moodustasid esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Luuakse vabatahtlikest eriväosad, näiteks Julius Kuperjanovi oma Lõuna-Eestis. -
Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti merejõududele ja see sai nimeks "Lennuk". Sama juhtus "Vambolaga" natuke varem.
-
Jõuavad soome vabatahtlikud (3500), kes on n-ö soome valged ja eelneva sõjakogemusega (Taani vabatahtlikud)
-
Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu
-
- aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millde põhijõuks olid soomusrongid.
-
Tapa vabastatud: oluline sõlmpunkt
-
Tartu vabastamine Kuperjanovi partisanidega
-
Narva vabastamiseks Utrea dessant mereteed pidi (Rakveres raudteesillad õhku lastud), Soome vabatahtlikud abis
-
Valga vabastamiseks oli vaja vabastada ja tagasi vallutada Paju mõis; ohvriterohke; Kuperjanov hukkub
Jaanuariga on Eesti territooriumid vabastatud -
Vallutatakse Pitseri ja Pihkva, liituvad vene valged ja territooriumid antakse neile.
-
Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset.
-
Kõige rohkem said kohti vasakpoolsed: Sotsiaaldemokraadid ja Töörahva erakond (Päts on tulemustes pettunud)
Sündmus toimus Estonia kontserdisaalis. Lubatakse 2 seadust: 1. Maaseadus: lähed sõtta, saad maad. 2. Põhiseadus. Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman. -
Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus(Laidoner) kevadist pealetungi. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile.
-
Eesti ratsaväe sügav läbimurre + sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema.
-
Eesti sõjavägi (põhjakorpus) vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Punaarmee madal võitlusmoraal aitas asjale kaasa. Kagu-Eestis tulid paljud punaarmeesse mobiliseeritud eestlased Eesti poolele üle.
-
Mai-juuni korraldatakse Antanti kureerimisel suurpealetung, koondatakse kõik punaste vastatse jõud. Vene valged võtavad suunad Petrogradile, Põhja-Lätile ja Pihkvale. Pealetung edukas.
-
Baltsisakslastest koosnev Landeswher ei tunnista Läti Ajutist Valitsust. Nende eesmärk: Balti hertsogiriik. Eestlased toetavad lätlasi, britid proovivad osapooli lepitada. Tekkis enneolematu sõjavaimustus: ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama. Võnnu lahing. Antanti soovil kirjutati alla vaherahule, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
-
Algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Seetõttu said sakslased korralduse taanduda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehr´i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus.
-
Antant ei toeta, plaanivad okt suurt ühist pealetungi Petrogradile.
Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakpoolsete rahupropaganda -
Loodearmee e vene valged (poliitika ebapopulaarne, palju ohvitsere, vähe lihtsõdureid). Ei tunnista Eesti iseseisvust. Neilt võetakse relvad ja Eesti Rahvaväel on üks liitlane vähem.
-
Punaarmee koondas Narva vallutamiseks 160 000 meest ja 200 suurtükki. Otserünnakud ja ümberpiiramised. Eesti kaitse jäi püsima, rünnak ebaõnnetus.
-
- aasta lõpus Tartu Rahukonverents. Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles: 1. vaherahu sõlmimist 2. Eesti iseseisvuse tunnustamist 3. idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati alla, kehtima hakkas 3. jaan 1920. Vabadussõda oli lõppenud.
-
Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Algul puhkesid vaidlused piiriküsimuste üle, ent kaotusi kannatanud Vene valitsus oli sunnitud tegema järeleandmisi. Esialgne vaherahu sõlmiti 31. detsembril 1919. Rahukõnelused Tartus aga jätkusid ning 2. veebruaril 1920 saavutasid eestlased uue rahulepingu, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir ning kus Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.
-
Suurbritannia ja Prantsusmaa üritasid Venemaad veenda nõustuma Saksamaa-vastase sõjalise liiduga. Punaarmee nõudis Poola koridori + "vabad käed" baltiriikides. Kokkuleppele ei jõutud.
-
I MS rahulepingud ei rahuldanud täiesti isegi võitjariike, Saksamaa eriti halvas olukorras. II MS puhkemise põhjus - vastastikune mittekallaletungi leping. Salajane protokoll: Ida-Euroopa jagamine. Saksamaal võimul natsionaalsotsialistid, lubadused Suur-Saksamaast. Nõukogude Liit - kommunistliku maailmarevolutsiooni idee; tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. NL ja Saksamaa poliitilised ja sõjalised liitlased.
-
Saksamaa ründab Poolat
-
Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet, Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks. Tallinna sadamasse oli sisenenud Poola allveelaev Orzel - Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises.
-
Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta, Moskva jätkab plaanide elluviimist
-
NL kaitserahvakomissaari (K. Vorošilovi) käskkiri, milles nõuti Eestile "võimsa ja otsustava" löögi andmist. Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ja Eesti piirile koondati sõjamehi ja -tehnikat. Arutluste ajal Nõukogude väed rikuvad korduvalt Eesti piire. Kremli nõudmistega lepiti, sest vastuhakuks puudusid vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus.
-
24.09 Eesti välisminister Karl Selter Moskvas, väidetavalt kaubanduskokkuleppeks, tegelikkuses pakti sõlmimiseks, mis lubaks NL luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid Eesti andis NL rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal, Paldiski ümbruses. Moskva müüs Eestile soodustingimustes relvastust. Lepingu juures salajane lisaprotokoll
-
5.10 Läti, 10.10 Leedu, Soome keeldub
-
Hitler kutsub saksa rahvusgrupid Saksamaale. Mõju Eestile: 700a orjapõlve lõpp; vapustas rahvast; kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali; tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Peaministri kohalt astus tagasi ebapopulaarne Kaarel Eenpalu, uue kabineti kujundas Jüri Uluots
-
Tallinna sadamas 3 Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss 18.10. Soomusmasinad, sõjalennukid ja punaväelased. Suhtlus eestlastega keelatud ja puudulik. Näiliselt vabariik, tegelikult NL protektoraad ja Eesti välispoliitika sõltuvuses idanaabrist
-
NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
Soomel otsene välisabi puudub; NL visatakse Rahvasteliidust välja, Eesti lennuväljadelt Vene pommitajad ründavad Soome linnu, Soome tekitas NL suuri kaotusi ja sundis ta tagasi tõmbuma
13.03.1940 rahuleping: Soome sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare (,mis säilitas iseseisvust ja jäi ka 1940.a suvel NL agressioonist puutumatuna) -
Saksa väed hõivasid Taani, Norra (aprill); okupeerisid Hollandi ja Belgia (mai) ning sisenesid Prantsusmaale, juunis langes Pariis
Lääneriigid ei saa Saksamaa välksõja vastu
Moskva kasutab aega Baltiriikide ründamiseks (tähelepanu lääneriikidel): süüdistused baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-ala laiendamist, suurendati baasivägede arvukust -
Nõukogude Liit koondas 1940. aasta suvel oma vägesid Eesti piirile, laevastikul lasi ristelda Eesti vetes ja saatis sõjalennukid Eesti linnade kohale.
-
NL Leedule (14.06), Eestile ja Lätile (16.06). Nõudmised: täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamine tähtsamatesse keskustesse, Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Sõjaline vastupanu võimatu - Baltiriigid alistuvad vaikselt
-
Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
Suuremates asulates NL garnisonid, baasivägede kontrolli all Tallinn. Laidoner kirjutab alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle N Liidu käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad -
Andrei Ždanov (Stalini eraesindaja) Tallinnas: suunab uue valitsuse moodustamist. Kohalikud vasakmeelsed peavad korraldama meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Vabaduse väljak, Toompea (punalipp) ja Kadriorg. Patarei vanglast päästetakse poliitilised vangid (NL salakuulajad, terroristid). Pätsi allkirjaga uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti
-
Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati
-
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu. 6. aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule.
-
Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre). Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi) -
-
Pärast Eesti okupeerimist ja Nõukogude repressioonide algust 1940. a suvel ja sügisel hakkas hulk inimesi, kel oli põhjust peljata repressioone, end varjama. Inimesed varjusid võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest tavaliselt kodulähedastesse metsadesse.
-
SARK e NKVD viis ellu repressioonid, keegi ei tundud end kaitstuna. Kuni 1940.a lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese (n-ö eliit). Massiküüditamine korraga kõigis Balti riikides: täisealised mehed vangilaagrisse, ülejäänud asumisele Mindi metsavendadeks: algselt polnud jõudu, hiljem n-ö sakslaste abistajad ja liitlased NL ja Punaarmee vastu
-
Sakslasi saadab edu ja pärast Läti, Leedu hõivamist, asuvad nad ründama Eestit.
-
22.juuni Saksa-Vene sõda. 7.juuli sakslased üle Eesti piiri - Sakslased algselt punaväest edukamad (Lõuna-Eesti), piiramised, punased taanduvad vaikselt (käsk kõik enda järelt hävitada). 28.juuli jätab Punaarmee Tallinna maha
-
Saksa sõdurid kui vabastajad NL ja Punavägede käest, suur rõõm
Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust
Eesti kindralkomissariaat K. S. Litzmann (kõige tähtsam), alluvatel ametikohtadel ainult sakslased (pidi olema ajutine lahendus)
Eesti Omavalitsus ja Hjalmar Mäe (toetas Saksa okupeerimist, sakslaste käepikendus)
Majanduspoliitika vastuoluline: Saksa varustamine, hoiduti röövmajanduslikest sammudest; põlevkivi; müüginormid; varade natsionaliseerimine
Üldine elatustase langes
Eesti Rahva Ühisabi -
Repressioonid ja genotsiid, natside rassiteooria (nt juutide, mustlaste vastu). Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid. Alates 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit
-
Varem: luuakse vabatahtlikest koosnevaid väeosi - idapataljone ja politseipataljone (kättemaksusoov punastele)
Leegion ebapopulaarne: rahvas sakslastes pettunud, korraldatakse sundvärbamine ja osaline sundmobilisatsioon (1943) - moodustati 20. Eesti SS-diviis
Mindi Soome soomepoiste hulka (juht: kapten Karl Talpak) - Jalaväerügement 200
Mobiliseeritud läksid tööpataljonidesse (poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, füüsiline raske töö, enamus suri)
1942.a sügis: Uuralites 8.Eesti laskurkorpus -
1941 Omakaitse - 44 000 meest (viha punaarmee vastu)
ida ja politseipataljonid - 10 000 meest (endiselt kättemaksuiha)
1942 Eesti SS-leegion - ei osutu populaarseks (eestlased pettunud sakslaste poliitikas
1943 sundvärbamine - 11 000 meest (üritati iga hinnaga kõrvale hoida), moodustati 29. Eesti SS-deviis -
Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, Narva all nt 7 kuud
Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu. Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini) -
Narvale on vaja abivägesid, Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Eesti seaduslik peaminister Uluots rõhutab, et Eesti kaitsmine kommunismi eest, on kõige olulisem. Kokku tuli 40 000 meest, kes nägid seda ka II vabadussõjana ja läksid rindele lootuses saavutada estile iseseisvus.
-
Lootused Atlandi Hartal ja demokraatlikel lääneriikidel
Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (Otto Tief); koostöö sundis Uluotsa rühmaga erimeelsused ja umbusu kõrvale -
-
Nõukogude lennuvägi pommitab: 6. märts hävib Narva, 8. märts saavad tugevasti kannatada Jõhvi, Tapa, 9. märts tabamuse saab Tallinn (purustati 40% elamispinnast, 500 surnud, 25 000 peavarjuta), 25. märts Tartu saab rängalt kahjustada
-
Saksamaa sõjaline olukord halveneb Euroopas, taandumine Narva alt, punaste uus pealetung. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile - võtmeks Vaivara Sinimäed (2 nädalat vägevaid lahinguid), Punaarmee ei saa läbi (10.08). 25. aug Punaarmee Tartus
-
Kuni punaseid veel natuke suudeti aeglustada, põgenesid paljud üle mere. Kokku lahkus Eestist 80 000 inimest, rohkesti loovharitlasi
-
Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung. 22. sept Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine. Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu
-
Sakslased taanduvad ja J. Uluots määrab ametisse Vabariigi Valitsuse (juhtimine usaldati Tiefile; sõjaväe ülemjuhataja kindralmajor Jaan Maide), 20. sept Pikas Hermannis sinimustvalge lipp, 21. sept valitsus lahkub Eestist, et jätkata võitlust eksiilis
Riigi Teataja -
Algas punaarmee sissetungiga 1944.a suvel