-
I maailmasõja algus
Franz Ferdinandi mõrv, viib Austria-Ungari ja Serbia sõjani -
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
Järgneb ka Venemaa mobilisatsioon -
Veebruarirevolutsioon
Algas Petrogradis, kuna rahva taluvuspiir ületati, keiser kaotas kõik toetuse (rahva, sõjaväe jne) -
Veebruarirevolutsioon jõuab Eestisse
Toimusid miitingud ja streigid, vabastati vange ja vanglad pandi põlema -
Jaan Poska saab Eesti kuberneriks
Vene Ajutine Valitsus määrab Eesti kubermangu kuberneriks Jaan Poska -
Petrogradis toimub eestlaste demonstratsioon
Demonstratsioon korraldati, et näidata eestlaste valmisolekut autonoomia saamiseks -
Moodustatakse Ajutine Maanõukogu
Vene Ajutine Valitsus annab Eestile (ajutise) autonoomia, Eesti esinduskoguks saab Ajutine Maanõukogu -
Rahvusväeosade ametlik loomine
Eesti Vene Ajutiselt Valitsuselt saab ametliku loa 1. polgu moodustamiseks -
Period: to
Tekib Eesti iseseisvumise idee
Sakslased tungivad septembris Eesti saartele ning olid eelnevalt hakanud ka maismaal edasi liikuma, mis viib Tõnissoni ettepanekuni otsida võimalusi Venemaast eraldumiseks ja iseseisvumise saavutamiseks -
V. Kingissepp võtab kubernerivõimu J. Poskalt üle
Bolševikepoolne V. Kingissepp võtab kubernerivõimu J. Poskalt üle, asutatakse Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee -
Ajutine Maanõukogu kõrgeim võim Eestis
Demokraatlikult valitud Maanõukogu kuulutab (kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni) end kõrgeimaks võimuks Eestis ning selle eesotsa saab K. Päts -
Päästekomitee moodustamine
- veebruaril hakkas sakslaste pealetung ning taganesid Vene väed, mistõttu moodustati 19ndal Eestimaa Päästekomite, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konik ning kellele kuulus kogu riiklik võim Eestis
-
Iseseisvuse kuulutamine
Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, mis esimest korda loeti 23ndal ette Pärnus, kuid 24ndal kõikjal mujal eestis -
Asutava Kogu loomine
Luuakse Asutav Kogu, mis küll järgmisel päeval laiali saadetakse, kuid loomine tegi hiljem uuesti kokkukutsumise sujuvamaks -
Period: to
Saksa okupatsioon
- veebruaril jõuavad Saksa väed Tallinna ning algab okupatsioon, kusjuures löödi Asutav Kogu laiali. Okupatsioon lõppeb 11. novembril, vastavalt Compiégne'i lepingu tingimustele ning Ajutine Valitsus tuleb uuesti kokku ja võtab 21. novembril võimu ametlikult üle (Saksa väed jäid siiski Eesti territooriumile kuni novembri lõpuni).
-
Eesti otsustab iseseisvust relva jõul kaitsta
Maapäev kuulutab uue koalitsioonivalitsuse, kes otsustab Eestit Nõukogude Venemaa sissetungimisohu eest relva jõul kaitsta. Algul sõjaväes vabatahtlikud, hiljem kehtestatakse sundmobilisatsioon. J. Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks, tänu kellele kehtestatakse kindel käsuliin. -
Vabadussõja algus
Saksa Keisririigi lagunemise ja Saksamaa lüüasaamisega I maailmasõjas loodab Nõukogude Venemaa taastada endise Vene keisririigi territooriumi. 28ndal koondatakse väed Narva taha, algab vabadussõda. -
Narva vallutamine
Punaseid saadab edu ning nad vallutavad Narva, loovad Eesti Töörahva Kommuuni -
Briti vägede saabumine
Detsembris saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, kelle kohalolek takistas punaseid Tallinnas dessanti tegemast -
Eesti vägede pealetung punastele
Laidoneri eestvedamisel on Eesti väed piisavalt organiseeritud, et alustada vastupealetungi, vallutatakse Tapa ja sellega ka sealne raudteede sõlmjaam -
Tartu vabastamine
Soomusrongidega ja Kuperjanovi partisanidega saavad eestlased tagasi Tartu ja sellega ka sealse sõlmjaama -
Narva vabastamine
Utria rannal maabuv dessandiga saavad eestlased tagasi Narva -
Asutav Kogu tuleb kokku
Aprillis korraldatakse Asutava Kogu valmised ning 23ndaks tuleb see Tallinnas kokku. Võeti vastu maaseadus, mis lubas maad kõigile, kes sõtta tulevad, annab suure eelise ja viib eestlasi võiduni. -
Algab suurpealetung
Eesti viib sõjategevuse territooriumilt välja, et kindlustada oma julgeolekut, minnakse Narva alt pealetungile ning lõpuks jõutakse kuni Petrogradi lähistele -
Pihkva vallutamine
Eestlased vallutavad Pihkva ning annavad selle vene valgetele -
Eesti Töörahva Kommuun saadetakse laiali
Nõukogude valitsus sai aru, et Eestist ei saa süjaliselt jagu ning soovis alustada rahuläbirääkimisi, saates selleks ETK laiali. -
Period: to
Eesti Landeswehri sõjas
Eesti valitsus ei tunnistanud baltisakslaste riigipööret Lätis, nõudsid Ulmanise positsiooni taastamist. Kuigi lääneriigid proovisid pingeid eestlaste ja baltisakslaste vahel maandada, jõudis see 5ndal siiski sõjategevuseni. Vaherahu sõlmiti 10. juunil, kuid sõjategevus mõne aja pärast jätkus, otsustav lahing oli 23ndal Võnnus, kus eestlased võitsid. Liiguti Riiani ning 3. juulil andsid sakslased alla. -
Algavad rahuläbirääkimised Tartus
Kuigi Narva all toimus ikka sõjategevus, algasid rahuläbirääkimised ning esimese asjana hakati kindlaks määrama tulevast piirijoont -
Sõjategevuse lõpp
Punased proovisid viimast korda Narvat vallutada, kuid ei suutnud ning algas vaherahu. -
Tartu rahu
Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust ning kirjutati alla Tartu rahule