-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Arvatakse, et elu on tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stormatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaseid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
Kambriumi plahvatuseks nim. evolutsiooni, mille käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed, limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine ehk kui röövloomadel kujunesid välja suured hambad ja jõulised lõuad, siis saakloomadel koda või tugev välisskelett enda kaitseks. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kui 100m ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualad vähenesid ja see tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning muutusid tippkiskjateks. Muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli veel maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis väga palju kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaaloomastikus ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Permi ajastul elanud kuni 4 meetri pikkune üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. -
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Morganucodon (pildil) oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maailma ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Üks esimesi teadaolevaid õistaimi oli Archefructus (pildil). -
-
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul kliima soe ja niiske, siis hakkas jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed ja kujunesid välja ulatuslikud rohumaad ehk preeriad ning savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Vulkaanipursked põhjustasid keerulist kliimat, mistõttu hakkas dinosauruste arvukus langema. Lõplikult surid dinosaurused välja Maale paiskunud asteroidi tõttu. -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiensi ehk tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
