-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Arenesid algelised eluvormid, kujunesid kihilised moodustised. On pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, suured jäätumised, Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid peamised organismide elutüübid, kambriumi plahvatus, ilmusid selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja väliskelett.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
Maismaal võimsad metsad ja esimesed roomajad, hulga kivisöe teke, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega.
-
Algne elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meres elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed (hakkasid ka domineerima), maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
-
Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.