Geokronoloogiline skaala Hans Kristian Kivimäe G2R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arenesid algelised eluvormid, kujunesid kihilised moodustised. On pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, suured jäätumised, Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • Kambriumis
    542 BCE

    Kambriumis

    Tekkisid peamised organismide elutüübid, kambriumi plahvatus, ilmusid selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja väliskelett.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal võimsad metsad ja esimesed roomajad, hulga kivisöe teke, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Algne elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meres elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed (hakkasid ka domineerima), maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
  • Kvarternaan
    2 BCE

    Kvarternaan

    Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.