-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaalt. -
-
Pärast Maa moodustamist põrkus Maa kokku Theiaga ja sellest tekkis Kuu. -
Arhaikumi ladestustest on pärit vanemad leitud mikroorganismide ja mitmesuguste vetikae toimel kujunenud kihilised moodustised. Neis leidudes on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Fotosünteesitavate tsüanobakteritel elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ajastu lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
Esimesed tõendid mitmerakuliste kohta pärinevad umbes 2,1 mld aastat tagasi elanud tsüanobakterite sarnastest organismidest. Ajastu lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
Kambriumi plahvatus ehk kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis said loomade toiduahela osaliseks. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed loomadele, nt koda tigudele. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
Kaladele tekkisid selgroolülid ja kolju- esimesed selgroogsed. Esimesed kalad kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma. -
Rikkalik elustik ( käsijalgsed, korallid jt.) soojades troopikameredes. Kliima soe, aga ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasurenemine. -
-
Käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riffide kujunemine. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed(väikesed, lihtsa ehitusega) asutavad maismaad. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elasid: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid, järvesid on asutanud kalad (rüükalad, vihtuimsed), kes osutusid suurimateks tippkiskjateks. -
Algul maismaataimestik madal ja hõre, lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal olema. -
Võimasd metsad: osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte puukujuliste eellastega. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Lülijalgsed maismaal, putukatel lennuvõime, esimesed roomajad. -
Panthalassa ookeanis tekib hiidmanner Pangaea. Siseala kuiv kõrb, karm kliima. Ülekaalus nendeks elutingimusteks kohanenud roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Maa ajaloo suurim väljasurenemine, 95 protsenti Maa asutatud liikidest kadus. -
-
Elustik liigivaene, taastumiseks kuus elustikul 10mln aastat. Peamine loomarühm dinosaurused maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed imetajad. -
Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Mered tänapäeva tüüpi kalad. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Merelised roomad ookeanided- ihtüosaurus, plesiosaurus -
Tekkisid esimesed linnud. -
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Veekogud olid asutatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega. Maismaal dinosaurused, arenesid imetajate- ja lindudeliigid. Ajastu lõpus massiline väljasurenemine (dinosaurused), tõenäoliselt meteoriidiplahvatus. -
Üks esimesid teadaolevaid õistaimi oli Archefructus. -
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suureks ja liigirikkaks rühmaks(kasside teke, esimesed jänesed). Imetajad maal, vaalade eellased meres. Esimesed primaadid. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Hiljemad muutus valdavaks heitlehis taimed kliima jahenemise tõttu. Kujunesid preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Madude, konnade, laululindude, rottide ja hiirte levik.Tänapäaeva lindude ja imetajate väljakujunemine. Inimeste eellaste ilmumine Aafrikas. Poolustel kujunes jääkate. -
Inimeste vahetute eellaste ilmumine- perekond Homo esindajad. Paljude lindude ja imetajate väljasuremine (mammut, dodo). Väljasuremist seostakse inimese kasvava mõjuga elustikule.