-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Maad tabas kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. Praegu kaugeneb Kuu meist 3,8 sentimeetrit aastas. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimaid leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifosiile. -
-
-
-
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik. -
-
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise. -
-
443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid niisketel aladel, lihtsa ehitusega ja väikesed Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riffide suurenemised. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
-
-
359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad. -
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valtses karm kliima. Valitsesid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
252-201 mln aastat tagasi. Oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Esimesed dinosaurused. Uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
-
-
-
-
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate. -
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Mitmete imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule. -
