-
Kestus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast, Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
Arhaikum e ürgeoon on aeg, mille meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestutest on pärit vanimad mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterifossiile. -
-
Proterosoikumi e agueooni ajal tekkisid mitmerakulised organismid ja toimus eukarüootide areng. Selle aja sees toimus ka mitu suurt jäätumist ja suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeani pinnakihis. -
-
Kambriumi plahvatuseks nimetatakse sellel ajal väga kiiret evolutsiooni, mille käigus tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomhõimkondadest, kes eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi ajal tekkisid näiteks selgrootutest käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed, limused ja käsijalgsed. -
-
-
Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esimesed maismaataimed. Kui ajastu algul oli kliima soe, tekkis lõpul kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi endaga kaasa ulatusliku mereelustiku väljasuremise. -
Siluri ajastul tihenes maismaataimede kasvuala veelgi. Samuti tekkisid maismaale ka esimesed loomad, näiteks tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.
-
Devoni ajastul käis elu nii vees kui maal. Meres ja järvedes elavad kalad kasvasid tolleaegseteks tippkiskjateks ja maismaale ilmusid esimesed kahepaiksed. Samuti olid ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad. -
Karboni ajastuks olid maismaad katmas juba suured metsad, millest üleujutatavatel aladel tekkis surnud puidust väga suurel hulgal kivisütt. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner, mille siseala kattis kõrb ja karm kliima. Maismaal suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal kuid selle ajastu lõpus hävines kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kuna permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumine võttis aega kuni 10 miljonit aastat, oli Triiase ajastu algul elustik väga liigivaene. Siiski ilmusid sel ajastul esimesed imetajad ja dinosaurused muutusid peamiseks loomrühmaks maismaal.
-
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid, meredes ujusid rohkem tänapäevast tüüpi kalad. Suure osa maast katsid paljasseemnetaimed. -
Kriidi ajastul hakkasid maismaal domineerima õistaimed, valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Samuti ilmusid ka esimesed mesilased. Kriidi ajastul toimunud meteoriidiplahvatust peetakse üheks põhjuseks miks dinosaurused ja paljud merelised roomajad hävisid. -
-
Peale kriidi ajastu suurt dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Selle ajastu kliima oli alguses soe ja niiske kuid hiljem hakkas tasapisi jahenema ning kui alguses vohasid troopilised metsad siis hiljem asendusid need preeriate ja savannidega. -
Neogeeni ajastul kujunesid tänapäevased mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Tekkisid esimesed jänesed, kassid ja Aafrikas varased inimese eellased. Maa kliima jahenes jätkuvalt ja poolustele kujunes jääkate.
-
Kvarternaari ajastu algul ilmusid perekond Homo esindajad kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Selle ajastu jooksul suri ka palju imetajaid, nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Selle üheks põhjuseks peetakse inimesi.
