-
Kestus: 4,6-4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Umbes 100 mln aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus: 4-2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Arenesid algelised eluvormid. Stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine kivimites.
-
Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Varaseimat jääaega kutsuti Hurooniaks, mis algas 2,4 miljardit aastat tagasi. Huroonia jääaja põhjustas järsk hapniku määra tõus ja metaani määra langus atmosfääris. -
Rodinia oli kunagine hiiglaslik manner. See tekkis 1,2–1,1 miljardit aastat tagasi, mitme algelise mandri kokkupõrkel Lauraasiaga. Rodinia oli kõige ulatuslikum umbes miljard aastat tagasi. Rodinia hakkas lagunema krüogeeni perioodil umbes 750 miljonit aastat tagasi. Rodinia oli kogu oma eksisteerimise aja viljatu manner, sest taimi siis ei eksisteerinud ja elu oli peamiselt üherakuline. Arvatakse, et selle aja jooksul arenesid välja mitmerakulised organismid, mis olid siiski primitiivsed. -
On ebaselge, kuidas või miks see täpselt juhtus, kuid üks võimalus on see, et üherakulised organismid läbivad faasi, mis sarnaneb tänapäevaste koanoflagellaatidele: üherakulised olendid, kes mõnikord moodustavad paljudest isenditest koosnevaid kolooniaid. Kõigist teadaolevatest üherakulistest organismidest on need üherakulised kõige tihedamalt seotud mitmerakuliste loomadega -
Kestus: 542-485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Tekkisid ka esimesed kalad. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse Kambriumi plahvatuse nime all. -
-
-
Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 mln. aastat tagasi. Suure osa sellest ajast oli ta Pangea osa. Gondwana moodustasid tänapäeva Antarktis, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Madagaskar, Uus-Meremaa, Aafrika ning Araabia poolsaar. Gondwana moodustus, kui hiidmanner Pangaea lagunes Lauraasiaks ja Gondwanaks. Nime "Gondwana" pakkus välja geoloog Eduard Suess. Nimi on võetud India idaosa Gondwana piirkonna järgi. -
Kestus: 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tagajärjena toimus mereelustikku massiline väljasuremine. -
Väljasuremine algas 450 mln aastat tagasi. Tegemist oli ka teise kõige suurema väljasuremisega, mis jääb alla ainult permi ajastu väljasuremissündmusele. Väljasuremise käigus hävis rohkem kui 60% meres esinenud selgrootutest. Peamiselt kannatasid karpide, käsijalgsete, korallide ja okasnahksete sugukonnad. Ordoviitsiumi lõpu väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Gondwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. -
Kestus: 443-419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestus: 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed. -
Esimesed neljajalgsed kujunesid välja madalates mageveekogudes. Nad olid kahepaiksete, roomajate, imetajate ja lindude aluspanijaks. -
Kestus: 359-300 aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgeid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbrites hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Sel ajastul toimus Maa suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid. Pangaea lagunemise tagajärjel tekkisid Gondwana ning Lauraasia. Gondwana ja Lauraasia edasise lagunemise tagajärjel tekkisid tänapäevased mandrid ning mandrilise maakoorega saared. Pangaead ümbritses Panthalassa ookean, mille tänapäevane järeltulija on Vaikne ookean. Nimi "Pangaea" pärineb Alfred Wegenerilt. -
-
Permi periood lõpeb Maa ajaloo suurima massilise väljasuremisega. Ökosüsteemi taastumisel tulevad dinosaurused domineerima. Imetajate esivanemad jäävad ellu väikeste öiste olenditena. Ookeanides arenevad umbes sel ajal ammoniidid. Mitmed roomajate rühmad koloniseerivad meresid, arenedes dinosauruste ajastu suurteks mereroomajateks. -
Kestus: 250-200 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene liikide massilise väljasuremise tõttu ning võttis 10mln aastat aega elustiku taastumiseks. Ilmusid esimesed dinosaurused ning veel ühe väljasuremise tagajärjel muutusid nad domineerivaks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestus: 200-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimemetsadega. -
Imetajad jagunevad munevateks ja sünntivateks. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Väljasuremisel hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Tõenäoliselt oli väljasuremise põhjuseks meteoriidiplahvatus. -
Kestus: 66-23 mln aastat tagasi. Ajastut iseloomustab dinosauruste ja teiste hiidroomajate
väljasuremine ja lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima jahenemisel muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus: 23-2 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Perioodil toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Esimene inimese liike, millest arenesid välja rohkem arenenumad Homo Habilis ning lõpuks Homo Sapiens. -
Kestus: 2 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ilmusid inimese vahetud eellased, mille evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Perioodil suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Välasuremise üheks põhjuseks on inimeste kasvav mõju elustikule.
