-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor ,atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on saäilinud ka bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitmed jääajad. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik. -
-
Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, tekkisid erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triloobid, korallid, jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid Ordoviitsiumi lõpul oleva jääaja tõttu toimus massiline väljasuremine. -
Esimesed primitiivsed kalad. Käsnade, lubivetikate ja korallide ehitatud rifid. Taimede suurem levimine maismaal, esimese maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Meredes rikkalik põhjaelustik ning suured riifid. Suured röövkalad. Esimesed metsad ning kahepaiksed. -
Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Rannikutel tekkis suurel hulgal kivisütt. Ilmusid lendavad putukad, esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanne Pangea. Palju roomajaid, kes elasid hiidmandri sisemaal ja suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. -
Liigivaene aeg, sest Permi ajastul toimunud väljasuremisest taastus elustik umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja, triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaad. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Selle ajastu algul oli kliima soe ja niiske ning troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Varsti hakkas, aga kliima vaikselt jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed ja kujunesid ulatuslikud rohumaad ning savannid. -
-
"Imetajate aeg." Mandrite geograafia samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevaliku ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Ilmusid inimeste eellased. Poolustele kujunes jääkate. -
Ilmusid inimesete vahetud eellased, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens. Surid välja mitmed imetajaliigid(mammut, karvane ninasarvik). Liikide väljasuremist on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule.