-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär). -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. Maaga põrkas kokku planeet Theia, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid esialgsed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud bakterifossiile.
-
Kestus 4000 mln kuni 2500 mln aastat. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid -mikroorganismide, sh tsüano ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.
-
Kestus 2500 mln kuni 542 mln aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumi ajal oli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõnsed, käsijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered maismaaks. -
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rihvid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus 359 mln kuni 300 mln aastat. Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimed roomajad. -
Kestus 300 mln kuni 250 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat. Ajastu algul oli elustik liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus 2,5 mln kuni 0 mln aastat. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Välja surid paljud imetajad, nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliike - dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
