Kuidas maa on läbi aegade arenenud

By Sislik
  • Period: 4600 BCE to 2500 BCE

    Ürgeoon

    Prokarüootsete organismide teke
  • Period: 2500 BCE to 550 BCE

    Agueoon

    Eukarüootsete organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine, Mandri jäätumine
  • Period: 542 BCE to 488 BCE

    Kambrium

    Merevetikad, Mereselgrootute levimine, esimesed selgroogsed
  • Period: 488 BCE to 444 BCE

    Ordoviitsium

    Mandrite vajumine ja merede pealetung, pehme kliima Valdavalt merevetikad, esimesed maismaataimed Pea- ja lülijalgsete areng
  • Period: 444 BCE to 416 BCE

    Silur

    Suured sisemered, pehme kliima Esimesed maismaaselgrootud, primitiivsed kalad
  • Period: 416 BCE to 359 BCE

    Devon

    Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede levimine Kalade ajastu, putukate ja kahepaiksete ilmumine
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

    Mississippiaeg (või Viséiaeg): See algas Karbonajastu varasemas osas ja kestis umbes 25 miljonit aastat. Mississippiajal jätkusid jääajajärgsed kliimamuutused ning kujunesid välja esimesed metsad ja roomikloomad. Pennsylvaniaaeg (või Serpukhoviaeg): Pennsylvaniaaeg oli Karbonajastu hilisem osa, kestes umbes 32 miljonit aastat. Selle perioodi jooksul kogunesid suured kivisüsikihid ja arenesid mitmekesised taimed ja loomad, sealhulgas roomikloomad ja esimesed selgroogsed.
  • Period: 299 BCE to 251 BCE

    Perm

    Sakmari aeg: See oli Permi ajastu varasem osa, kestes umbes 11 miljonit aastat. Sakmari ajal jätkusid jääajajärgsed kliimamuutused ning esinesid ulatuslikud liustikud. Artinski aeg: Artinski aeg oli Permi ajastu keskmine osa, kestes umbes 11 miljonit aastat. Sel perioodil olid jääajad juba taandunud ning kliima muutus soojemaks. Tekkisid laiad soised tasandikud ja suured siseveekogud. Kunguri aeg: See oli Permi ajastu hilisem osa, kestes umbes 8 miljonit aastat.
  • Period: 251 BCE to 200 BCE

    Triias

    Varatriias: Varatriias oli periood pärast Permi ja enne Triiase ajastut ning seda iseloomustas suur väljasuremine, millele järgnes elustiku kiire taastumine ja paljude uute liikide teke.Mesotriias: Mesotriias oli Triiase ajastu keskmine osa ja seda iseloomustab järsk temperatuuri tõus ning meretaseme tõus. Sel perioodil arenesid ja levisid dinosaurused ning maismaa- ja mereelustik muutusid märgatavalt.
  • Period: 200 BCE to 146 BCE

    Juura

    Varajuuria: Varajuuria oli Juura ajastu varane periood, millele iseloomulik oli soe ja niiske kliima. Sel perioodil jätkus dinosauruste ja teiste roomajate domineerimine ning maismaal tekkisid esimesed õistaimed. Hilisjuuria: Hilisjuuria oli Juura ajastu hilisem periood, millele iseloomulik oli kliima jahenemine ja meretaseme langus. Sel perioodil tekkisid suured dinosauruste liigid ning esinesid mitmed väljasuremised.
  • Period: 146 BCE to 65 BCE

    Kriidiajastu

    Varakriidia: Varakriidia oli Kriidiajastu varajane periood, mis algas umbes 145 miljonit aastat tagasi. Sel perioodil jätkus dinosauruste ja teiste roomajate valitsemine maismaal ning meredes. Samuti arenesid mitmed uued taimeliigid, sealhulgas õistaimed.
    Hiliskriidia: Hiliskriidia oli Kriidiajastu hilisem periood, millele iseloomulik oli dinosauruste arvukuse vähenemine ja väljasuremine.
  • Period: 65 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    Paleotseen: Paleotseen oli Paleogeeni ajastu varajane periood, mis algas umbes 66 miljonit aastat tagasi pärast Kriidiajastu lõppu. Sel perioodil jätkusid dinosauruste väljasuremine ja imetajate mitmekesistumine. Lisaks esinesid kliimamuutused, sealhulgas soojenemine pärast Kriidiajastu lõppu.
    Oligotseen: Oligotseen oli Paleogeeni ajastu hilisem periood, millele iseloomulik oli kliima ja keskkonna jahenemine ning jäätumisega seotud mere taseme langus.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

    Miotsiin: Miotsiin oli Neogeeni ajastu varasem periood, mis algas umbes 23 miljonit aastat tagasi. Sel perioodil oli kliima suhteliselt soe ja troopiline ning see soodustas suuremahulist taimestiku ja loomastiku mitmekesisust. Mitmed tänapäeva imetajate liigid, nagu elevandid, hobused ja kiskjad, arenesid sel perioodil.
    Pliotseen: Pliotseen oli Neogeeni ajastu keskmine periood, millele iseloomulik oli kliima jahenemine ja jääajajärgsete tingimuste tekkimine.
  • Period: 50 to

    Kvaternaar

    Pleistotseen: See on Kvaternaari varasem periood, mida iseloomustavad korduvad jääajad ja soojenemise perioodid. Paljud praegused maastiku- ja kliimaomadused kujunesid sel perioodil. Holotseen: Holotseen on praegune geoloogiline epohh, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi pärast viimase jääaja lõppu. Selle aja jooksul on inimühiskonnad arenenud ja laienenud ning kliima on märkimisväärselt muutunud.